Pett on tervisele hea
Juuretis sisaldab erinevaid piimhappebaktereid (streptokokid ja laktobatsillid). Koostise parandamiseks lisatakse petile enne hapendamist mõningal määral lõssi. Saadud segu ühtlustatakse, pastöriseeritakse küllaltki kõrgel temperatuuril, jahutatakse ning seejärel hapendatakse. Hapnemisprotsess kestab tavaliselt 14–16 tundi ning hapendatud peti pH-väärtus jääb vahemikku 4,5–4,7. Seejärel toode jahutatakse ja pakendatakse. Nõutaval hoiutemperatuuril säilitab hapendatud pett kaubandusliku väärtuse vähemalt nädala.
Pett sisaldab lõviosas loomulikult vett (91–92%), kuivainete osa (8–9%) jaotub aga piimasuhkru (laktoosi), kõrge bioväärtusega piimavalkude, fosfolipiidide (eriti letsitiini), mineraalainete ja mitmete B-rühma vitamiinide vahel. Klaasitäie joomisel saab petisõber kõigest 60–70 kilokalorit toiduenergiat.
Koostisel on mitu plussi
Kaltsiumi- ja fosforiühendite sisalduselt on pett enam-vähem võrdne lehmapiimaga. Pett on väga hea kaaliumiallikas ja klaas petti annab ka kena koguse magneesiumi. Pett sisaldab rohkesti inimorganismis vajalikku letsitiini. Piimas leiduv letsitiin on valdavalt koondunud rasvakuulikeste membraanidesse. Või valmistamisel rasvakerakeste membraanid purustatakse, piimarasva osakeste seostumisega kujuneb või, aga letsitiin koos piimasuhkruga jääbki suures ulatuses peti koostisse.
Inimkeha vajab letsitiini näiteks rakumembraanide ehituseks, aju talitluseks, koliini ehk B4-vitamiini varude täiendamiseks, sapi koostises, rasvade ainevahetuse reguleerimises ja mujal. Meilgi propageeritakse letsitiiniprepraate, kuid lihtsam, loomulikum ja odavam on tarbida hoopis letsitiinirikkaid toiduaineid, nagu näiteks petti.
Hapendatud petis on rohkesti inimorganismile aminohappeliselt koosseisult kõrge bioväärtusega hästiseeditavaid piimavalke. Sajagrammises võipiima portsjonis on valke kuni kolm grammi. Hapnemise käigus muutuvad petis leiduvad valgud veelgi paremini seeduvateks ning kaob või väheneb ka nende allergeenne mõju. Et tegemist on maitselt ja olemuselt hapu tootega, siis ergutab peti joomine seedekulgla talitlust neil inimestel, kes kannatavad mao alahappesuse käes.
Võipiima hapendamisest on muudki tulu. Esiteks need vähesed inimesed, kellele rõõsas piimas olev laktoosikogus põhjustab probleeme, võivad petti joogiks edukamalt tarbida, sest piimhappebakterid on hapnemisel piimasuhkru osaliselt endi vajadusteks ära tarbinud. Teiseks, hapendatud petis leiduvad elusad piimhappebakterid aitavad taastada soolestiku loomulikke mikroobikooslusi ja soodustavad seedetegevust ning toitainete imendumist. Täiskasvanud, kellel on seedimisega probleeme, võiksid igal hommikul juua klaasi petti. Et aga peti rasvasisaldus on väga väike (enamasti 0,5% või alla selle), sobib see hästi janukustutajaks (petis olev vesi imendub hästi doseerituna) nii dieedipidajatele kui ka saleda joone järgijatele.
Allikas: Piimaliit