Piima hinna langus hävitab väiketootjad

Viimase aasta jooksul rohkem kui 6 protsenti langenud piima kokkuostuhind ja karmistunud nõuded sunnivad väiksemaid tootjaid hankima raha kõrvaltegevustest või asuma piimakarja pidamist lõpetama.

Veidi üle poolesaja lüpsilehmaga OÜ Pihlaka Farmi juhatuse esimees Taimi Pihlakas mainib, et nende ettevõttel on võetud mitu liisingut ja laenu ning see sunnib lisaraha vaatama. Farmi päästab praeguse piima kokkuostuhinna hävitavast mõjust asjaolu, et peale piimalehmade kasvatatakse ka sigu ja pulle ning tehakse naabertalunikele silo või heina.

“See on märk väiketootjate hääbumisest,” kommenteerib piimahindade pidevat langust Lõuna-Eestis piima tootmise ja ümbertöötlemisega tegelev Nopri talu peremees ja Nopri Talumeierei omanik Tiit Niilo. Talunik kinnitab, et madalate kokkuostuhindade puhul on elulootus vaid neil piimatootjatel, kes on suutnud tootmise odavaks viia ja suurendada lüpsilehmade arvu sadadesse ja tuhandetesse. Eesti Piimakäitlemistalude Liidu juhatuse esimehe ametit pidav Niilo tunnistab, et piimakäitlemistalusid lisandumas pole. Riigi toetuseta ei tasu Eesti Piimakäitlemistalude Liidul välja töötada ka ühist kaubamärki, sest toodangumahud on väga väikesed.

Kuid kerge pole ka keskmise suurusega piimatootjatel. 900 lüpsilehmaga eelmisel aastal kasumis olnud Põlva Põllumajandusosaühing on sel aastal kahjumis. “Piima kokkuostuhindade langemine on ettevõtet mõjutanud nii, et me sel aastal kasumit ei tooda,” ütleb Põlva POÜ juhatuse esimees Kalev Kreegipuu. “Praegu oleme kahjumis, kuid loodame, et aasta lõpuks olukord paraneb.” Kreegipuu tunnistab, et ettevõte ei ole suutnud saamata jäänud piimarahast tulenevaid probleeme millegagi leevendada.

E-Piima juhataja Jaanus Murakase sõnul on piimaturg praeguseks langenud 1998. aasta Vene finantskriisi järgsele tasemele. Tollane kriis tabas kõige valusamini ettevõtjaid, kes olid tootmist kaasajastanud ega suutnud piima kokkuostuhinna langedes intresse ja laene tagasi maksta.