Pikani diskrediteerib ka Eesti geenivaramut

Neljapäevane Äripäev kirjutas, et Eesti suurim raviasutus — Tartu Ülikooli Kliinikum — on eelmise juhi Jaanus Pikani töö tulemusena viidud raskesse seisu.

Kulutanud ära hea hulga maksumaksja raha, on eelmise presidendi kantseleist tuule tiibadesse saanud mees nüüdseks siirdunud geeniprojektidesse.

Äripäeva arvates on Eesti tervishoiu ümber kogunenud uskumatult palju isiklike ambitsioonidega inimesi, kes kõik sirutavad käe maksumaksja raha järele. (Hea meelega tahaks öelda tegelinskeid, aga kõik pole mehed.) Avalikkusel tuleb silm peal hoida Pikani tegevusel Eesti geenivaramus, kuna tema osalemine selle projekti vastu usaldust vaevalt suurendab.

Raviteenustest, haigekassast, ravimite hindadest, kokkuvõttes raviraha puudusest on palju räägitud ja kindlasti on nendel faktoritel oma osa Tartu Ülikooli Kliinikumi raskes seisus. Suurim raviasutus ei saaks olla oluliselt rikkam kui Eesti meditsiin tervikuna. Kuid paari-kolme aastaga ei satu üks normaalselt tegutsenud raviasutus nii lootusetusse seisu, kui tema juht poleks teinud ränki juhtimisvigu. Terav, ent asjatu konkureerimine Tallinna haiglatega, üleinvesteerimine kallihinnalisse aparatuuri, meditsiiniteenuste pakkumise dubleemine, sinna juurde käis iseenda 60 000kroonine palk. Pikani kuulus osaühingu Mesikas kaudu ravimite hulgimüügifirmasse TopMed. Kas siin pole tegemist korruptsiooniga? Huvide konfliktis on Pikanit süüdistatud ka geeniprojekti puhul. Tartu ülikooli mikrobioloogia ja viroloogia õppetooli professor Mart Ustav on juhtinud avalikkuse tähelepanu sellele, et EGeen võib hakata rahamahukat genotüpiseerimis-teenust tellima Jaanus Pikani osalusega firmalt Asper. (PM 12.02.2002)

Pikani oleks käitunud eetiliselt, kui ta oleks oma vigu tunnistanud ja üritanud uutele jahimaadele siirdumise asemel kliinikumi raskest majandusseisust välja aidata. Kõrvalt jälgides tundub, et Pikani käitumist iseloomustab kõige paremini ütlus rottide põgenemisest uppuvalt laevalt. Teatas ju Pikani oma lahkumiskavast möödunud aasta lõpus, vahetult enne kliinikumi aastatulemuste avalikuks saamist. Süüst ei ole puhas kliinikumi nõukogu, kes kõigel sellel sündida laskis ega sekkunud varem Pikani ambitsioonidesse. Ilmselt on kliinikumi nõukogus istumine mugava oleskelu koht, Pikani lahkudes tuleb ka nõukogus teha kevadine suurpuhastus. Kõige kõrgemal, sotsiaalministeeriumis, ei näi olevat tervishoiu terviklikku arengukava. Kas-küsimuse peab endale esitama personaliotsingu firma Fontes, kelle konkursi korras pääses Jaanus Pikani Tartu ülikooli kliinikumi juhtima. Kas ta oli parim kandidaat või otsustasid sõprus,tutvused, pehme maandumise vajadus? Nimelt on Fontese juht Tõnis Arro ja Jaanus Pikani äripartnerid. Kui Fontese kandidaat skandaaliga läbi põrub, ei jäta see personali otsingust just parimat muljet.

Kui geenitehnoloogiasse kanduvad samasugused rahategemise ja -raiskamise võtted nagu täna tervishoius, siis kodanikud oma sümboolset kolme tilka verd ei anna. Põhjus skeptiliseks hoiakuks on olemas.