Pileti odavnemine viis kinokülastuse rekordini
Viimati oli kinokülastuste arv suurem 1992. aastal, kui tehti 3,4 miljonit kinokülastust. Võrreldes 2009. aastaga oli mullu ligi 400 000 külastust rohkem, teatas statistikaamet.
Kinokülastuste arvu suurenemise üks põhjus on kinopileti hinna langemine viimastel aastatel, mille on põhjustanud uute kinode lisandumine ja konkurentsi elavnemine kinoturul.
Eelmisel aastal maksis kinopilet keskmiselt 3,6 eurot, mis on viimase üheksa aasta odavaim hind. 2009. aastaga võrreldes odavnes kinopilet 17%.
Eelmisel aastal jooksis Eesti kinodes kokku 294 filmi, mis on vähem kui 2009. aastal kui filmilevis oli 313 filmi, aga sellest hoolimata varasemate aastatega võrreldes kõrge näitaja.
Aasta jooksul imporditi Eesti filmilevisse 174 filmi, mis on ligi poolsada filmi rohkem kui viimasel kümnendil keskmiselt. Võrreldes 2009. aastaga imporditi 20 filmi enam.
Üle poole Eesti kinodes näidatud filmidest olid endiselt pärit Ameerika Ühendriikidest. Filmilevis on suurenemas Euroopast pärit filmide arv, 2010. aastal oli neid 95.
Eesti filmide hulk on kinodes alates 2008. aastast järjest vähenenud, 2010. aastal sai kinos vaadata 14 Eesti filmi.
Kuigi 2008. ja 2009. aastaga võrreldes on Eestis toodetud filmide arv kasvanud, jääb 2010. aasta filmitoodang veel alla viimase kümne aasta keskmisele.
Filmide arvu kasv on toimunud peamiselt kommertseesmärgil toodetud promo- ja õppefilmide arvelt, madalseisus on aga kunstiliste filmide tootmine.
Kui alates 2000. aastast on Eestis valminud keskmiselt 169 filmi aastas, siis 2010. aastal valmis 129 filmi. Eesti filmitegijad keskenduvad järjest enam koostööle välismaiste filmitootjatega.
2010. aastal Eestis valminud neli täispikka mängufilmi valmisid kõik koostöös teiste riikidega.
Eelmisel aastal valmis Eestis kokku 14 täispikka filmi, millest 4 olid mängufilmid ja 10 dokumentaalfilmid. Lühifilme valmis kokku 115, neist 19 olid lühimängufilmid, 31 lühidokumentaalfilmid ja 5 lühianimafilmid. Lisaks neile valmis veel promo-, õppe ja muid lühifilme.
