Pitsat passis ja laps süles — takistus tööle saamiseks?!

Ka tänavu on siit ja sealt kuulda, et mehi eelistatakse töökonkurssides naistele ning et tippjuhtide kohad on naiste jaoks täitmatu unistus. Arvatakse, et naine ei suuda kodu ja laste kõrvalt leida piisavalt aega vastutusrikkale tööle pühendumiseks ega erialaseks enesearendamiseks. Samas on meestöötajate hulgas oluliselt sagedasem voolavus kui naistel, eriti eesliinitöötajate seas. See ei pruugi veel näidata meeste kehvemaid töötingimusi, kuna meestest suuurema pühendumise tõttu kalduvad naised ka kehvi töötingimusi positiivsemalt hindama.

Hiljutiste sündmuste valguses selgub, et naiste edutamist pärssiv nn klaaslagi kehtib ka madalamate ametikohtade puhul. Näiteks Araabia Ühendemiraatide, Bahreini Kuningriigi ja Omaani Sultaniriigi riiklik lennukompanii Gulf Air otsib mitmendat korda Eestist tööle stjuardesse ning konkursist osavõtu esimeseks takistuseks seadis firma hambaklambrite, prillide, abielu ja laste olemasolu.

Taoliste piirangute rakendamine leiab tavaliselt aset olukordades, kui kandidaadi välimus on töölesaamiseks esmatähtis kriteerium. Samas huvituvad tööandjaid tihtipeale ka sellised intiimsed asjaolud nagu kandidaadi perekonnaseis ja laste olemasolu, mis on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Põhiseaduse järgi on keelatud kedagi soolisel alusel diskrimineerida, näiteks eemaldada naine konkursilt sellepärast, et tal on lapsed.

Siinkohal kutsume Sind antud põleval teemal sõna võtma. Ootame arvamusi ja kogemusi järgmistes küsimustes:

Kas Sinu arvates on Eestis naiste diskrimineerimine ikka veel levinud?

Kas oled ise või keegi Sinu tuttavatest omal nahal diskrimineerimist kogenud?