2003. aastal suure käraga loodud ühiskondlikku kokkulepet propageerima loodud Ühiskondliku Leppe Sihtasutusest pole täna enam palju kuulda. Ometi eksisteerib president Arnold Rüütli toetusel ellu kutsutud sihtasutus presidendi nõuniku Andra Veidemanni ja Agu Laiuse juhtimisel vaat et suuremategi rahasummade toel tänagi.

Mõne töötajaga sihtasutus on paari aasta jooksul kulutanud eksisteerimisele ja ühiskondliku leppe mõtte propageerimisele juba 7,5 miljonit krooni. Ühiskondliku leppe memorandumile alla kirjutanud 57 organisatsiooni seavad keskseks eesmärgiks Eesti elanike elatustaseme kahekordistumise aastaks 2015. Ilus mõte, kuid kuna leppel puuduvad kõige olulisemad — võimuparteide esindajate — allkirjad, on see vaid kõlav lause paberil.

Ühiskondliku kokkuleppe idee ellukutsuja president Arnold Rüütel on asjade käiguga rahul hoolimata asjaolust, et ühiskondliku leppe teema pole enam ajakirjanduses kuigi atraktiivne. “Ega see ei tähenda, et leppe protsess soiku on jäänud. Vastupidi — aega ja energiat saab nüüd suunata otse sisulisele tööle,” kirjutab Rüütel e-kirjas.

Ühiskondliku Leppe SA nõukogu esimees Aadu Luukas on ürituse heaks annetanud 1,3 miljonit krooni, enamiku sellest sihtasutuse loomise aastal. Tänavu ei ole transiidiärimees Luukas enam ühiskondlikele kokkuleppijatele raha annetanud. “Et asi ei hääbuks, annetasin ise pisut ühekordselt raha, kuid olen siiski arvamusel, et ühiskondlikult kasulikku tegevust peab rahastama riik,” ütleb Luukas. “Minu toetus pole enam vajalik, sest riik on jätkanud asja finantseerimist.”

Kuigi Luukas pole annetuste näol Ühiskondliku Leppe Sihtasutusele enam poolehoidu väljendanud, sõnab ta, et on endiselt veendunud ühiskondliku leppe protsessi vajalikkuses Eestile. “Tulemusi võib kaudselt näha paljudel aladel: demograafilised, rahva tervise ja hariduse küsimused on jõudnud otsustajate lauale,” lisab ta.

“See kontor on oma aja ära elanud,” ütleb reformierakondlasest Riigikogu liige Meelis Atonen. “Kui ikka suured erakonnad ei lähe asjaga kaasa, siis võiks vaadata peeglisse.”

Atoneni sõnul ei saa aga sihtasutuse riigieelarvelist rahastamist paugupealt lõpetada, sest see on peen poliitika. “Vaadake, kes võimuerakondadest on selle asja taga ja kes on omakorda selle erakonna taga,” vihjab ta asjaolule, et leppe idee ellukutsuja on Rahvaliidu taustaga president Rüütel.

“Liialt palju oli meil ühiskondliku leppe ettevalmistamisel välist paraadlikkust,” ütleb Keskerakonna poliitiline sekretär Küllo Arjakas. “Oli selge, et Eesti ühiskondlik kokkulepe täies ulatuses ei saagi realiseeruda, seega ei pidanud Keskerakond vajalikuks sellega ühineda.”

Arjakase sõnul saab Ühiskondliku Leppe SA mõne aja ehk toimida kui ideid genereerivate ürituste korraldaja, kuid need töövormid ammenduvad aasta-paari jooksul ja siis peab otsustama, kas muuta sihtasutuse finantseerimist või tema töö ümber korraldada.

Politoloog Rein Toomla annaks leppe ajajatele veel aega. Nii aasta jagu. “Arvan, et kriitiline punkt võiks tulla umbes aasta pärast ja see on seotud Riigikogu valimistega,” sõnab Toomla vastuseks küsimusele, kas ühiskondliku leppe asja tuleks edasi ajada. “Kui erakondade valimisprogrammides on ühiskondliku leppe praeguses tekstis sisalduvad mõtted väga olulisel kohal, siis ollakse õigel teel.” Toomla arvates pole erilist vahet, kas ühiskonnale pikaajalise nn nägemuse koostab riik, erakonnad või mingid muud organisatsioonid.

Rahasüstid hoiavad lepet elus

Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse käekäik

2002

• Detsember: Riigikogu otsustab eraldada 0,5 mln kr Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse käivitamiseks.

2003

• Kevad: luuakse Ühiskondliku Leppe Sihtasutus. Selle juhtideks saavad ca 25 000kroonise kuupalgaga Andra Veidemann ja Agu Laius. Lisaks töötab sihtasutuses veel paar projektijuhti. • Annetuste ja toetustena laekub 1,37 mln kr, sellest 1,2 mln paneb sisse ühiskondliku leppe idee üks algseid väljaütlejaid Aadu Luukas, kes on senini sihtasutuse nõukogu esimees. • Sihtasutus üritab ka esimest ja seni viimast korda taotleda nn euroraha. Valmis kirjutatakse projekt pealkirjaga “Sotsiaaldialoogi võrgustiku käivitamine Eestis” ja küsitakse 6–7 mln kr Euroopa Sotsiaalfondist. Eesti valitsus kiidab projekti heaks, kuid Brüsselis arvatakse, et sellisele asjale ei ole küll vaja raha anda. Nii jääbki euroraha saamata. • Aasta lõpp: 25 000kroonine kuuüür 100ruutmeetriselt üüripinnalt Ühispanga hoones käib leppelistel üle jõu, sihtasutus kolib kokkuhoiu eesmärgil poole väiksemale pinnale nn Postimehe majja Maakri tänavale. “Me olime Ühispanga hoones ainult seetõttu, et olla nõukogu esimehe Aadu Luukase ligidal,” ütleb sihtasutuse tegevjuht Agu Laius. “Tegelikult oli meil Ühispangas väga ebamugav olla, sest viie inimese peale oli üks suur ruum, mitte eraldi kabinetid.” • Aasta lõpp: sihtasutus on miljoni krooniga miinuses ja audiitor kirjutab oma järeldusotsuses, et sihtasutuse juhataja peaks nüüd sellises seisus esitama ise pankrotiavalduse.

2004

• Aasta algus: elustatakse sihtasutus taas riigieelarvest eraldatud 1,8 mln kr abil. • Septembri lõpp: raha on otsas ja sihtasutus saadab eluspüsimiseks leppega ühinenud osapooltele üleskutse annetada raha. • Üleskutse tulemusena koguneb 181 000 kr, millest lõviosa ehk 150 000 kr annab taas Aadu Luukas. “Meil olid näpud ikka täitsa põhjas, paar kuud ei olnud isegi palgaraha maksta,” ütleb Laius. • Sihtotstarbelise abina annetab 50 000 kr ka Maaelu Edendamise Sihtasutus, seda maaelu foorumi korraldamiseks. • November: eraldub taas abiraha riigieelarvest, 0,8 mln kr. • Aasta lõpp: kolitakse veelgi odavamale rendipinnale, sedapuhku Tallinna Postimajja, kus rendihind olevat turuhinnast lausa poole odavam. Postimaja kolm pisikest toakest, mis on kaustu täis tuubitud ja kus valitseb loominguline segadus, ei anna märki vähimastki välisest hiilgusest, pigem vastupidi — räägivad kokkuhoiust. • Aasta kokkuvõtteks saab audiitor varasema aasta järeldusotsusest copy ja paste’iga võtta taas lõigu, et seadusetähe järgi mingu sellises finantsseisus sihtasutuse juhataja, pankrotiavaldus näpus, kohtusse, sest asutuse netovara on sügavas miinuses ja tulud ei kata kulusid.

2005

• Aasta algus: riigieelarves ette nähtud 2 mln kr. • Oktoober: raha saab otsa, kuid õnneks eraldub riigi lisaeelarvest 0,8 mln kr lisaraha. Tänu sellele rahasüstile lõpetab sihtasutus esmakordselt ilmselt tänavuse aasta nii, et audiitor ei kirjuta: “Andke pankrotiavaldus sisse”. • Annetusi ja toetusi on sihtasutusele sel aastal laekunud vaid 40 000 kr, kuigi eelarves arvestati tervelt 416 000 krooni annetusrahaga. Aadu Luukas enam annetajate hulka ei kuulu.

2006

• Riigieelarvesse on taas sisse kirjutatud 2 mln kr Ühiskondliku Leppe Sihtasutusele. • Sihtasutuse enda eelarve projekt on kulutuste poole pealt kolm korda suurem ehk 6,75 mln kr. Sest plaanid järgmiseks aastaks on ambitsioonikad — tahetakse palgata lisatööjõudu, korraldada rohkem üritusi, teha suuremat sorti teavituskampaania. Kui aga võimuerakonnad otsustavad, et aitab sellisest sihtasutusest, mis siis? “Siis ongi kõik, siis lõpetame,” ütleb Laius.