Pohlamari keedisesse ja salatisse
Põhjamaa rahvad on pohladest lugu pidanud juba ammustest aegadest ja hoidistanud neid talveperioodi toidulisandiks. Pohlad säilisid veega ülevalatult jahedas kohas väga hästi, kuna nad sisaldavad bensoehapet. Tänapäeval on bensoehape ja tema soolad toiduainetööstuses oluliseks konservandiks mikroobe hävitava ja nende elutegevust pärssiva toime tõttu.
Pohli säilitatakse kodus enamasti sügavkülmutatult, toor- ja vesihoidistena, keedisena või salatite ja segahoidiste koostises. Rikkaliku saagi korral tasub valmistada mahla või siirupit. Toiduainetööstuses leiavad pohlad laialdast kasutust jookide valmistamisel, alates pudeliveest ja lõpetades kangema alkoholiga.
Kodustes tingimustes on pohlade parimaks säilitusviisiks sügavkülmutamine, kui soovitakse marju kasutada kuni järgmise hooajani. Selleks tuleks valida ühtlaselt valminud, puhastatud marjad ning need (suhkuga või ilma) pakendada külmutuskarpi või kindlasse kilepakendisse. Kui pohli tarvitatakse jaokaupa, siis on ilma suhkruta külmutatult neid hõlpsam kätte saada. Marjad võib ka purustada ühtlaseks massiks ja segada suhkruga toormoosiks. Sügavkülmutatult säilivad pohlad vähemalt 12 kuud.
Pohlad säilivad hästi ka vesihoidisena. See igipõline meetod on asjakohane, kui puudub sügavkülmiku kasutamise võimalus. Värsked, küpsed, puhastatud ja pestud marjad säilivad külmas, keedetud vees, õhukindlalt suletavas (eelnevalt steriliseeritud) taaras, sõltuvalt hoitingimustest kuni 12 kuud.
Pohlamoos või pohla-õunamoos on lihtsad hoidised, mida võib lugeda hoidistaja klassikaks. Pohl on hõrgu ja veidi mõrkja maitse tõttu kasutatav nii magusa moosi kui veidi hapukama salati valmistamisel. Viimane on väga sobilik lisandiks ulukilihale. Segumoosides on kasutatud koos pohlaga peale õuna veel ka pirni, ploomi, kõrvitsat või porgandit.
Pohlad annavad suurepärase maitse kastmetele ning segahoidistele, mida võib täiendada sobivate maitsetaimede ja vürtsidega.
Rikkaliku saagi korral tasub kindlasti valmistada ka mahla. Pohla puhul kasutatakse selleks enamasti pressimist või keetmist, vähem aurutamist. Pikema säilivuse tagab mahla korrektne pastöriseerimine.
