Poliitikud on Keila-Joa suvilate müümise vastu

Kuigi riigikantselei korraldab Eesti aadlipesaks kujunenud ja igal aastal paar miljonit krooni lisakulu põhjustavate Keila-Joa valitsussuvilate müüki, võib see poliitikute vastuseisu tõttu nurjuda.

Riigikantselei algatatud Keila-Joa valitsussuvilate võõrandamisprotsess täidab poliitikute ja kõrgete riigiametnike südamed kurbusega, sest praeguse kava järgi jäävad riigi omandisse vaid peaministri ja Riigikogu esimehe residentsid.

Valitsussuvila võtmed tõstavad avaliku sektori töötaja väljavalitute ringi. Seda tunnistab endine välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand, kes eelmisel nädalal pakkis Keila-Joa suvemajas oma asju. Ministriga puhkenud tülile järgnenud vallandamine sunnib teda lahkuma valitsussuvilast.

Samal ajal kasutab Keila-Joa suvilat Mart Laari valitsuse ajal peaministri pressibürood juhtinud Priit Põiklik.

Triibulise tõkkepuu taga männimetsas suvitamine ja aastaringi elamine on soodsa hinna tõttu kasulik, sest riigikantselei kannab pooled suvilate ülalpidamiskuludest. Tänavu esimese poolaasta kulud ligi 50 hoone ülalpidamiseks olid 1,3 miljonit krooni, millest kõigest 0,6 miljonit teeniti üürimaksetena tagasi.

Riigikantselei hinnangul on 60 või 70% suvilatest amortiseerunud ja vajavad kapitaalremonti.

Müüki pidurdab praegu Keila vallavalitsuse flegmaatilisus, kes ei suuda lõpetada valla üldplaneeringut. Kuna suvilakompleks otsustati müüa üksikkruntidena, mitte aga tervikvarana, hoiab vald praegu riiki lõa otsas.

“Võõrandamine on viibinud, sest Keila vald pole detailplaneeringut pannud avalikule arutelule,” ütleb valitsuse pressibüroo juht Daaniel Vaarik. “Planeerimis- ja ehitusseadusest ei tulene otseselt avalikule arutelule paneku tähtaega, kuid on ilmne, et seda tuleks teha mõistliku aja jooksul, mistõttu kaalume võimalikku teenistusliku järelevalve algatamist tegemata toimingute suhtes.”

Detailplaneeringuga lähebki kaua aega, tõenäoliselt tänavuse aasta lõpuni, ütleb abivallavanem Mart Arrak.

Detailplaneering edastati Keila vallale tänavu veebruaris.

Keila vallavalitsejate aeglus võimendab riigivalitsejate kahtlusi.

“Müügist erineva lahendusena näen kompleksi andmist haridusministeeriumile, et seal rahvusvahelisi lastelaagreid korraldada,” ütleb riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg. “Kavatsen sellest lähiajal haridusministriga rääkida.”

Kreitzberg, kes elas Keila-Joal ministri ja abilinnapeana, kinnitab, et praegusel kujul on kompleksi ülalpidamine liiga kallis.

Reformierakondlasest riigikogulane Ignar Fjuk, suvilakompleksi elanik, astub müügi vastu õigluse nimel.

“Olen täiesti kindel, et kui Keila-Joa suvilad nüüd maha müüakse, siis otsustab valitsus mõne istungi möödudes kümme korda kallimalt midagi samasugust asemele osta,” räägib Fjuk. “Mina pole nõus, et üksnes peaministrile ja Riigikogu esimehele majad alles jäetakse. Kui jäetakse nendele, siis tuleb jätta teistele ka.”

Kompleksi tuleb Fjuki sõnul äriliselt majandama hakata ja majanduslikke valeotsuseid langetanud juhid lahti lasta.

“Keila-Joa kompleks on Eestiaegne algatus ja minul on tekkinud sellega absoluutne emotsionaalne side,” selgitab Fjuk. “Enne oli minu suvekodu Räpinas, aga nüüd, kui ma iga päev Keila-Joalt linnas käin, on kõik muu maha jäänud.”

Keila-Joa suvilakompleks peaks säilima riigi omanduses kultuurilise ja õigusliku järjepidevuse kandjana, põhjendab isamaaliitlane Sirje Endre, kes esimest ja viimast korda tänavu suvel valitsussuvilaid kasutas.

“Keila-Joa suvilad asutati juba Eesti ajal ning ma austan selleaegset mõtteviisi,” räägib Endre. “Peaminister, Riigikogu esimees ja fraktsioonide esimehed võiksid omada võimalust sellises kohas suvitamiseks, sest riigi juhtkond on erilises seisundis.”

Suvilad asuvad Endre sõnul väga kaunis kohas, kuid vajavad põhjalikku kapitaalremonti. “See on võimalik kogu täiega maha müüa, sest meie rikkad ostaksid selle kohe ära,” lisab ta.

Valitsusasutustele side ja valveseadmete paigaldamise eest Keila-Joa suvila võtmed saanud ASi Hotronic nõukogu esimees Andres Eesmaa nõuab lõviosa kompleksi erastamist eriliselt väljavalitud isikutele. “Kuue Eesti ajal ehitatud ja kahe uue maja suhtes võiks säilida riigi haldus,” selgitab Eesmaa. “Kuid ülejäänute müük peaks toimuma kinnise konkursiga, et valida naabreid. Eelistuse peaksid saama jõukad ja ühiskonnas aktsepteeritud inimesed, kes jõuaksid investeerida. Samuti peaks kehtima edasimüügi piirang. Valitsus peaks teadma, kes on tema residentside naabrid.”

“Kui anda need majad näiteks kultuuritegelastele, siis neil pole ju raha,” tõdes ta.

Hotronic kasutas alguses Keila-Joal ühte maja töömeeste jaoks, seejärel remontis selle ja kasutab edasi.

Reformierakondlane Ivi Eenmaa tunnistab, et sooviks suvilat, milles elab, ära osta.

“Kui küsitakse liiga suurt hinda, siis muidugi tuleb loobuda,” ohkab Eenmaa. “Keila-Joa suvilate kohal valitseb nagu mingisugune lummus, aga tegelikult on see kompleks käest ära lastud. Rand on nii must, et seal vette minna ei tihka.”