Põllumajandus ja toiduturg esimesel poolaastal


Põllumajandus ja toiduturg esimesel poolaastal
Foto: Ilmar Saabas

Eesti põllumajanduses on kõige suurem ja tähtsam tootmisharu loomakasvatus, millest suurima osa napsab piimakarjakasvatus, taimekasvatuses on olulisim osa teraviljakasvatusel. Millega tegeleti Eesti põllumajanduses esimesel poolaastal kõige enam?

Eestis oli 2010. a PRIAle (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile) ühtse pindalatoetuse taotlemiseks esitatud andmete kohaselt kasutusel ca 870 000 hektarit põllumaad. Eesti põllumajanduse olulisim tootmisharu on loomakasvatus, millest on omakorda suurima osatähtsusega piimakarjakasvatus.

Statistikaameti esialgsete andmete järgi oli Eestis 2010. aasta 31. detsembri seisuga 373 tuhat siga, 236 tuhat veist, 85 tuhat lammast ja kitse ning 2 023 tuhat lindu. Kõige rohkem veiseid, sealhulgas piimalehmi, on Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal. Lambaid kasvatatakse kõige rohkem Saaremaal ja sigu kõige rohkem Viljandimaal.

Olulisemad taimekasvatussuunad on teravilja-, õlikultuuride-, kartuli- ja köögiviljakasvatus. Teravilja kasvupind oli 2010. aastal Statistikaameti esialgsete andmete alusel 306 tuhat hektarit. Teravilja kasvatati 55,8% kasvupinnal, söödakultuure 26,5%, tehnilisi kultuure 14,7% ja kartulit, köögivilja ning kaunvilja kokku 3,0% kasvupinnal.

2009. a oli Maamajanduse infokeskuse andmetel oli põllumajandustootjal keskmiselt 126,6 ha põllumajanduslikku maad (sellest 59% renditud). Põllumajandustootmises kasutatavast tööjõust moodustas 52% omanike tasustamata tööjõud. Kõige tööjõumahukamad olid sea- ja linnukasvatusettevõtted, kus töötas keskmiselt 9,8 töötajat.

Allikas: Põllumajandusministeerium