Pooled eurotoetatud tööstused kiratsevad
Põllumajanduse registrite- ja informatsiooni ameti (PRIA) peadirektori Mati Kermase sõnul pole tõesti kõik SAPARDi projektid õnnestunud. Kas SAPARDi tööstustele mõeldud osa on praeguses valguses õnnestunud või läbi kukkunud, sellele Kermas hinnangut ei anna. “Siin on palju subjektiivseid aspekte ka, palju inimesi on olnud selle asjaga seotud, kuidas ma nüüd ütlen, et nende töö on läinud tühja,” sõnab ta.
Võib tekkida küsimus, kuidas üldse sai võimalikuks osaliselt Eesti maksumaksja rahast toetuse andmine ettevõtetele, kelle jätkusuutlikkuse nende majandustulemuste põhjal võib vägagi kahtluse alla panna.
Näiteks Rakvere Piim on viis viimast aastat teeninud vaid kahjumit, kokku 37 miljonit krooni, kuid see asjaolu ei takistanud PRIAt määramast ettevõttele 2003. aastal toetust kokku seitse korda summas 11,4 miljonit krooni. Läbi aastate oli PRIA eriline lemmik tänaseks pankrotti läinud kalatööstus Dagotar, kes sai toetust 12,5 miljonit krooni.
Kas pideva kahjumiga maadlev Rakvere Piim oleks ostnud samasugused pakkimis- ja villimisseadmeid ka juhul, kui oleks nende eest pidanud maksma täishinna, ei oska praegune ettevõtte juht Jaanus Vihand öelda. “Need investeeringud tehti enne minu tulekut ettevõttesse, on väga raske hinnata, kas nende seadmete näol oli tegemist möödapääsmatu investeeringuga,” sõnab ta. “Niisama nurgas küll midagi ei seisa, kõik töötavad.”
Idee järgi pidi PRIA koostama rahasoovijatest pingerea ettevõtte “tervist” peegeldavate finantssuhtarvude ja tehtavale investeeringule antavate punktide põhjal. Finantskriteeriumite põhjal aga mitte keegi rahasaanutest maksimumpunkte ei saanudki. Küll sai Rakvere Lihakombinaat oma rahataotlusele äraütleva vastuse, sest ta oli “liiga heas” majandusseisus.
Kermase sõnul oli PRIA rahajagajana dilemma ees: kui teha rahasaamise tingimused karmimaks, oleks raha jagamata jäänud, selline “saamatus” aga oleks kindlasti väga palju kriitikat pälvinud. “Olime alguses ärevuses, sest jagada oli kogu SAPARDi raames üle miljardi, kuid esimesel aastal jagasime vaid natuke üle 100 miljoni krooni,” räägib Kermas. “Paljud tugevad ettevõtted, nagu näiteks Tallinna Piimatööstus, ei tulnudki alguses raha küsima.”
Kõige enam, 36,9 miljonit krooni, sai SAPARDi programmist raha Valga Lihatööstus, kes seda kasutas tapamaja ehitamiseks. Edukamate rahaküsijate hulka kuulub ka täna Saaremaal pankroti äärele jõudnud kalatööstus Vettel, kelle arvele PRIA kandis kolme aastaga 21,7 miljonit krooni investeeringuabi. Selle ettevõtte kukkumine on olnud eriti kiire, sest veel 2003. aastal Saaremaale kõige enam kasu toonud firmaks nimetatud kalafileerija teenis kahe aastaga 37 miljonit krooni miinust.
PRIA peadirektor on ka veendunud, et kindlasti on rahasaanute hulgas neid ettevõtjaid, kes ilma toetuseta polekski oma ettevõttesse investeerinud. “Ettevõte oli juba kehvas seisus, siis avanes võimalus SAPARDist raha saada ja sellest võeti kinni kui õlekõrrest,” kirjeldab ta.
Rahandusministeerium võtab igal aastal valikuliselt ette mõne SAPARDist raha saanud ettevõtte “toimiku” ja uurib selle algusest lõpuni läbi. Siiamaani ei ole ministeerium avastanud, et mõni rahasaaja oleks lubatud tehase põranda uuendamise asemel remontinud oma eramut ehk et ametlikult pole rahandusministeerium ühegi ettevõtte suunas näppu viibutanud. Mitteametlikult aga on siiski mõne ettevõtte investeeringu mõttekust PRIA töötajatega arutatud. Mati Kermase sõnul aktiveerub rahandusministeerium tavaliselt siis, kui ajakirjandus mõnest SAPARDi abi saanud ettevõttest kirjutab ja raha andmise õigsuse kahtluse alla paneb.
289 miljonit krooni
Aastatel 2001–2003 saavad 43 toiduainetööstust SAPARDi programmist investeeringutoetust 289 miljonit krooni. Kolmandik programmi rahast pärineb Eesti riigi eelarvest, ülejäänu on nn euroraha.
Raha saamiseks pidid taotlejad esitama paarikümnest dokumendist koosneva dokumendipaketi. Neid pabereid kontrollib PRIAs mitu osakonda, kokku saab ametnike ja nõustajate näol seoses SAPARDi programmiga tööd ligi 200 inimest. “Minu jaoks oli see suurim tähenärimine, mida olen siiamaani oma elus kohanud. Täiesti uus tase Eesti bürokraatias,” iseloomustab SAPARDi programmist raha taotlemist 2001. aastal toona veel lihatootmisettevõtet Kaiu LT juhtinud Tiit Tammsaar.
43 ettevõtet saavad raha, enamik neist mitu korda. Näiteks Rakvere Piim lausa kaheksa eri projekti tarvis. Kõige rohkem, 36,9 miljonit krooni, saab tapamaja ehituseks Valga Lihatööstus.
Euro- ja Eesti maksumaksja raha abil investeeringuid teinud ettevõtetest on tänaseks ca pooled kehval järjel. Kalatööstus Dagotar läks pankrotti, mitmed ettevõtted pole viimaste aastate jooksul kasumit teeninudki (Rakvere Piim, Valio Eesti, Võru Juust, Otepää Piimaühistu, Läätsa Kalatööstus, Vettel jt), paljudel on käive pärast uute masinate ostmist hoopis vähenenud.
Paljassaare Kalatööstus investeeris SAPARDi abil varuga
Vihciunai gruppi kuuluv Paljassaare kalatööstus sai SAPARDi programmist 15,6 miljonit krooni, mis oli kolmandik ettevõtte ca 46 miljoni kroonisest investeeringust. Selle raha eest ehitas ettevõte endale suurema laokompleksi ja parandas töötajate olmeruume. Paljassaare Kalatööstuse juht Mauno Leppik sõnab, et need investeeringud oleks firma pidanud tegema igal juhul, kuid võib-olla tehti need koos SAPARDi toetusrahaga veidi suuremalt, kui seda oleks tehtud ilma abita.
Eelmisel aastal vajus muidu ikka heade majandustulemustega silma paistnud Paljassaare Kalatööstus 9 miljoni kroonisesse kahjumisse ning ka firma käive vähenes. Käibe vähenemise põhjustas Leppiku sõnul osa turgude ärakukkumine seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga ning olulise osa kahjumist tekitas madal dollari kurss.
Selle aasta kohta lubab Leppik, et see lõpeb kasumiga, kuid väiksema käibega kui eelmine aasta. Põhjus selles, et tööstus toodab edaspidi ainult paneeritud kalatooteid, kuid mitte surimitooteid ehk krabimaitselisi kalatooteid nagu varem. Ka töötajate arv on Paljassaare tehases seoses surimitoodete tootmise lõpetamisega tänavu kevadest vähenenud 80 võrra.
Saaremaa tööstus proovib nulli jõuda
Saaremaa Liha- ja Piimatööstus, mis on aastaid töötanud vaid imepisikese kasumiga, vajus eelmisel aastal 8 miljoni krooniga kahjumisse. Tänavuse aasta üritab ettevõte “nulliga” lõpetada.
Ettevõtte juhi Andi Saagpaku sõnul tuli eelmisel aastal kahjum, sest toorainehinnad olid kõrged ning samas on ettevõte paar viimast aastat kõvasti investeerinud.
Et kahjumist välja tulla, on tööstus lõpetanud linnapiimatoodete tootmise ja keskendub juustu, või ning lõssipulbri tootmisele. Lisaks muidugi lihatooted. Koondatud on aastaga ligi 45 inimest, ikka selleks, et kulusid kokku hoida.
Saagpaku sõnul oli SAPARDi programmist palju abi, sest selle abil sai lihatööstus eurokorda ning piimatööstusse osteti juustu viilutus- ja pakkeliin. “Sel aastal teeme küll investeeringute osas tagasihoidlikumalt, sest peame majandustulemustes jälle joone peale saama,” ütles Saagpakk. SAPARDi programmist sai Saaremaa Liha- ja Piimatööstus mitme aasta jooksul kokku 10,5 miljonit krooni.
Juustutööstus ostis SAPARDi abil parimad seadmed
Tartumaal toimetav, kuid nime poolest hoopis Põltsamaa Meierei Juustutööstus ostis SAPARDi abil nii korralikud seadmed, millest muidu ehk poleks jõud üle käinud.
Paraku pole ka selle ettevõtte majandustulemused just väga rõõmustavad. Eelmisel aastal tuli 66 miljoni kroonise käibe juures 5 miljonit krooni kahjumit ning sel aastal loodab ettevõte nulli jõuda.
Ettevõtte juhi Ago Tederi sõnul tuli kahjum, sest piima kokkuostuhind kasvas eelmisel aastal sisuliselt poole võrra, samas hind, millega toodang maha müüdi, ei kasvanud sugugi nii palju. Sealt tuli ka miinus. “Probleem oli ka selles, et jäime kõrvale ettevõtete listist, mida käisid inspekteerimas Vene inspektorid,” räägib Teder. “Saime Venemaa ekspordiloa ja seega ka võimaluse Venemaale kaupa müüa alles tänavu veebruaris, pärast Vene inspektorite teist tretti Eestisse.”
SAPARDi toetuse abil, mida juustutööstus sai kokku 7,5 miljonit krooni, on Tederi sõnul tehtud remonti ja ostetud seadmeid. “See abi võimaldab osta täiuslikumaid seadmeid, mis pikas perspektiivis peaksid olema kasumlikumad,” ütleb ta. “Kõik ostetud seadmed on aktiivses kasutuses, midagi ei ole ülearu.”
Valio teenis Eestis viie aastaga 300 000 krooni kasumit
Eesti suuremate piimatööstuste hulka kuuluv Valio Eesti on hoolimata suurest turuosast Eestis viimase viie aastaga kasumit teeninud vaid 300 000 krooni. See juhtus 2002. aastal.
Tänavune aasta läheb Valio Eesti finantsdirektori Maido Solovjovi sõnul ettevõttel siiski veidi paremini, sest müügimahtusid on suudetud tõsta ja püsikulusid suudetakse paremini katta. “Poolaasta tulemuse järgi oleme väikeses plussis,” ütles Solovjov. Tema teada töötavad kõik konkurendid ka täna nulli piiril ja põhitootmisest kasumit ei tule.
SAPARDi programmist sai Valio raha 4,6 miljonit, mis kattis osa investeeringust puhastusseadmetesse ja jogurtite topsi villimise seadmetest.
Tegelikult on Valio Eestil veel isegi hästi läinud võrreldes tütarfirma Võru Juustuga, mille Valio omandas eelmisel aastal. Nimelt on Võru Juust viimase viie aastaga teeninud omanikele kahjumit 46,2 miljonit krooni, sellest 28 miljonit krooni eelmisel aastal. Väga viletsad majandustulemused aga ei ole takistanud Võru Juustul saamast kokku 8,1 miljonit krooni euroabiraha.
