Postimüügi tõusulaine rahunes

 (1)

Mõne aasta eest tõusulainet nautinud postimüügi kasv üldises jaemüügis on seiskunud, sundides selle valdkonna ettevõtteid raha lugema — esimesed vitsad sai Eesti turuliider Hobby Hall.

Soome Stockmann Groupi eilse teate kohaselt on kontserni kuuluva Hobby Halli divisjoni kasumlikkus ebarahuldav. Tulemuse parandamiseks keskendub Hobby Hall edaspidi oma tegevuses postimüügile ning suleb osa oma poodidest, seal hulgas Tallinna kesklinnas Maakri tänaval Stockmanni kaubamaja taga asuva kaupluse. Seega jääb Eestis alles üks Hobby Halli pood Rocca al Mare kaubanduskeskuses.

Hobby Halli kokkuhoiuprogrammist teavitas Stockmanni kontsern juba mullu sügisel, kui langes postimüük Soomes. Ka Eestis jäi divisjoni mullune ligi 400 miljoni kroonine käive kümnendiku võrra alla aasta varasemale näitajale. Lisada saab, et siinsel turul nurjasid Hobby Halli katsetuse poepidaja rollis karm konkurents jaeturul, ilmselt vale sortimendipoliitika ja järelmaksuvõimaluse mitmekülgne areng Eestis.

Eesti Hobby Halli juhataja Riitta Kinnuneni sõnul on postimüügi kõrvalt keeruline pidada poode ning plaanitud lisamüük jäi ootustele alla. “Eesmärk on pärast muudatusi saada rentaabliks ettevõtteks,” lisas ta.

Kinnunen nimetas Hobby Halli siinseks suurimaks võistlejaks Anttilat, viidates samas konkurentsi pakkuvatele teistele jaekaupmeestele: “Uutes avatavates kaubanduskeskustes müüakse sama kaupa mis meil.” Kinnunen möönis, et Hobby Halli põhikaubagruppi kuuluva kodutehnika turul on Eestis kõva konkurents.

Praegu ei saa enam konkurentsieelisena käsitleda ka postimüüja poolt juba kuus aastat klientidele lihtsalt antavat järelmaksuvõimalust. “Vanasti oli see meie eeliseks, praegu pakuvad seda kõik pangad,” märkis Kinnunen.

Egode ja Magnetite mõju postimüügile tunnistas ka Eesti suuruselt teise postimüügifirma Anttila tegevjuht Tauno Tuula. “Eks kõik kulutused mõjutavad turgu,” viitas ta veel inimeste kasvanud kohustustele, mis ei lase raha kulutada kaubanduses. Erinevalt Hobby Hallist on Anttila põhikaubagrupiks rõivad ja kodutekstiil.

Tuula sõnul on postimüügi käive Eesti jaekaubanduses praegu 2 protsenti ning suuri muutusi pole viimasel ajal toimunud. 1997. aastal oli see 7–8 protsenti. Anttila mullune käive oli 201 miljonit krooni ja kahjum 1,3 miljonit krooni. Tänavuse aasta käibenäitaja peaks Anttilal liikuma ühes rütmis majanduskasvu numbriga, pakkus Tuula. Tänavune majanduskasv jääb prognooside kohaselt alla 5 protsendi ja jaekaubanduse üldiseks kasvuks peaks tulema 7–10 protsenti.

Tagasilööke kataloogikaubanduses kajastab ka Eesti Posti statistika. “Viimastel aastatel on välismaisete postimüügikataloogide osakaal kõvasti vähenenud,” nentis postifirma väliskommunikatsioonijuht Inge Rumessen. “Kui näiteks aastatel 1996–97 oli see suhe 80:20, siis tänaseks on see 60:40 küll veel välismaisete kataloogide kasuks.”