Potisepp: eestlased eelistavad kodumaist halvaad
Lugeja küsis: kuidas saaks Eestis toodetud halvaa, mis on kõva ja reeglina kaua müümata Leedu halvaa tasemele? On ju see idamaade maius meil ammu tuntud ja varem oli lahtiselt, värskelt saadaval. Miks nii kergesti loovutame turuniši lõunanaabritele?
Nagu ikka, pole erinevate tootjate maiustused kunagi päris ühesugused. Marmitoni halvaa võlgneb oma ainulaadse maitse ja konsistentsi tehnoloogiale, mis on säilinud läbi aastakümnete. Et halvaal ja halvaal on suur vahe, võib kogeda igaüks, proovides tugeva lõhnaga rohekatoonist päevalillehalvaad, heledat tooni tahhiinihalvaad või siis arahhisest valmistatud halvaad.
Marmitoni halvaa põhikomponendiks on arahhis ehk maapähklid. Nende halvaa eripäraks on tehnoloogia, millega tekitatakse nn karamelliniit, mis teeb konsistentsi kiulisemaks, kui teistel tootjatel.
Kaalutoode on küll muredam ja pehmem, kuid kilepakendisse pakendamisel surutakse mass vormimismasinas tihedalt kokku ja sellest siis natuke kõvem konsistents. Kaalutoodet on tänaseni võimalik osta Marmitoni tehasest, kuid kaubandus eelistab väikepakendit.
Eestlased armastavad meie enda halvaad. Seda kinnitab see, et Marmiton on turuliider. Kuus tarbitakse nende halvaad keskmiselt 10 tonni, mis illustreerivalt tähendab ühte euroalust 100-grammist halvaad iga päev.
Ja eks tarbijatel ongi siin omad valikud – kellele milline toode ja kelle toodetud meeldib. Mina eelistan Marmitoni ja soovitan kaalutoodet otsima minna!
Täispikka online-intervjuud Sirje Potisepaga saab lugeda esmaspäeval.
