Potisepp: säilitusaineteta tooted pole kõige menukamad
„Tegelikult me ju näeme, mida iga päev ostetakse ja kahjuks ei ole kõige menukamad need tooted, millest on säilitusained välja võetud, millel on hall värvus. See on täna reaalsus,“ ütles ta.
Ta ütles, et kui Eestis on teadlikke tarbijaid, siis neid on siiski vähe. Enamik vaatab poest hinda ja seda, mida ta üldse endale lubada saab.
„Tootjad on olukorras, kus vastupidi igasugusele tootmisloogikale tuleb hoida sortimendis võimalikult laia sortimendivalikut - ka väikese ja keskmise sissetulekuga inimesed tahavad oma peredele toitu osta,“ märkis liidu juht.
Potisepp ütles, et looduslike lisaainetega tooted on kallimad ja see erinevus võib olla päris suur.
Lihatööstus Oskar, mis hakkas tootma E-aineteta viinereid, tõi Maalehes välja ka konkreetse hinnaerinevuse - kunstlikud maitse- ja lisaained lähevad maksma ühe krooni (0.06 eurosenti), naturaalsed aga seitse krooni (0.45 eurosenti) kilo viinerite kohta.
E-ained aga pole midagi milleta inimene väga läbi saaks.
„Küsitakse, kuidas võimalikult vähe E-aineid tarbida. Võib ka peaaegu nii öelda, et ilma E-aineteta me lihtsalt ei saagi hakkama. E-ained ju olemas meie kehas, meie pisarates, meie higis, meie keharasvas…“ ütles Potisepp.
Ta ütles, et naturaalsetest toiduainetest ise süüa tehes on E-aineid kindlasti vähem, kuid ka kodus me maitsestame tooteid, teeme hoidiseid, marineerime ja kasutame selleks erinevaid lisaaineid.
E-ainetest on kõige rohkem müüte ja legende aspartaami ja naatriumglutamaadi ümber.
„Aspartaami on üle hinnatud EFSA (Euroopa toiduohtuse organisatsioon – toim) poolt 2009.aastal ja on leitud, et ei ole mingit põhjust teda keelustada,“ nentis Potisepp.
Ta meenutas ühte Maaülikooli professorit, kes tõi välja, et naatriumglutamaat on enim uuritud maitsetugevdaja ehk ta peaks olema kõige ohutum. Põhjust naatriumglutamaadi keelustamiseks pole leitud.
„Kõik lisaained mida me kasutame, on tervisele sedavõrd ohutud, et nad on lubatud lisaainete nimekirjas. Ja meie ei tee neid katseid, mite üks tootja ei tee neid katseid,“ ütles Potisepp.
Et E-aine hakkaks tekitama hüperaktiivsust või allergilisi reaktsioone, on teda ikka vaja suures koguses tarvitada. Ja E-aine lubatud päevane piirmäära on paika pandud 100-kordse varuga.
„Seda piirmäära ühest tootest on praktiliselt võimatu saada. Süüa tuleb võimalikult mitmekesiselt ja siis ei ole ohtu ka E-ainete ületarbimiseks“ ütles Potisepp.
Siiski ei ole väga palju uuritud E-ainete koosmõju, mistõttu soovitatakse süüa mitmekesiselt ja erinevaid aineid.
