Presidentide jõukus kasvab ajaga

 (6)
President
Foto: DELFI

Kui Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts püüdis riigipeana madalat profiili hoida ja jätta endast varatu inimese mulje, siis taasiseseisvunud riigi presidentide puhul hakkab silma, et nemad on oma elujärge valitsemisajal parandanud, nagu seda on teinud enamik riigialamaist.

Äripäev ei otsi vastust küsimusele, kes on Eesti Vabariigi rikkaim president, vaid annab presidentide varanduslikust seisust ülevaate, toetudes ajaloolistele allikatele ja presidentide endi esitatud majanduslike huvide deklaratsioonidele. Sekka huvitavaid fakte ning vastuolulisust seoses presidentide varaga.

Konstantin Päts -varatu, kuid võimukas

Presidendiametis olles ei olnud Konstantin Pätsi nimel mingit kinnisvara. Ainus vara, mis nõukogude võim temalt 1940. aastal rekvireeris, oli 0,6 miljonit krooni väärt aktsiaportfell.

Pätside pere olulisim kinnisvara — Tallinna külje all asuv 57 hektari suurune Kloostrimetsa talu — oli tegelikult kirjutatud presidendi poegade Viktori ja Leo nimele.

Kloostrimetsa talu oli eesrindlik majapidamine, kus muu seas patseerisid ringi näiteks sellised eksootilised olendid nagu paabulinnud.

Täna asuvad Kloostrimetsa talu maadel Tallinna Botaanikaaia hooned. Talumaade tagastamine Pätside järeltulijatele on olnud aastaid valus teema ning tänaseni lahendamata.

Tegelikult osales Konstantin Päts 1920ndatel kaunis aktiivselt äris. Näiteks oli ta üks Harju Panga asutajaid ja panga nõukogu esimees ajal, kui pank tegeles väga aktiivselt Vene bolševike kulla vahendamisega Läände. Samas puuduvad otsesed andmed Pätsi tegevuse kohta kullaäris.

Riigijuhina omas Päts aga suurt võimu, mõjutamaks Eesti majanduspoliitikat suurärimehi ja tipp-poliitikuid koondava Centumi ehk Sajamehe klubi kaudu, mida rahvas kutsus ka Pätsi õukonnaks.

Presidendina oli Pätsi kasutada Tallinnas Kadrioru loss ja Toilas Oru loss, mis sõja ajal hävis.

Kui riigivanemana sõidutati Pätsi ringi Fordiga, siis presidendiks saades muretseti tema tarbeks Ameerikast tolle aja rikaste ja vägevate lemmikauto Packard, numbrimärgiga 1, ning vähe lihtsam Buick.

Lennart Meri — Uus-Meremaa esmaavastaja

Kui esimese presidendiaja algul kuulus Lennart Merile eramu Nõmmel ja noorema venna Hindrek Meriga kahasse kaks tagastatud maja Tallinnas, siis teise presidendiaja lõpuks oli Meri ehitanud endale Viimsi poolsaare tippu uhke, 300 ruutmeetri suuruse häärberi.

1990ndate keskel hakkas Meri täide viima oma unistust ja otsima mere äärde maja ehitamiseks paslikku krunti. Kõigepealt heitis ta silma Läänemaal Paslepa külas presidendi residentsi läheduses asuvale kinnistule, mis koosnes maasäärest ja kolmest väikelaiust. Paraku napsas selle ilusa maatüki endale ostueesõiguse korras üks Haapsalu elanik.

Maatehing õnnestus Meril teha Viimsi vallas, kus ta 11 aasta eest sai 6,9 hektari suuruse krundi mere ääres kohas, mida rahvas tunneb Armuneemena ja mille Meri ristis muigamisi õige pea Uus-Meremaaks.

Viimsi vallavolikogu esimees tunnistas mõni aeg hiljem Äripäevas, et antud maatükk oli algusest peale mõeldud presidendile sümboolse hinnaga müümiseks. Meri maksis krundi eest umbes pool miljonit krooni.

Skandaalideta ei möödunud ka riigi esimese mehe maja ehitus. Ajakirjandus tuvastas, et tegelikult sai Meri umbes kolm miljonit krooni maksva villa kätte veidi alla kahe miljoni krooni eest. Odavaks tegi majaehituse käibemaksupettus.

Nimelt jättis presidendi maja ehitaja, Viimsi endine maakomisjoni esimees Aivar Osa osa Rootsist imporditud puitkilpmajade detailid deklareerimata.

Täna on see maja Lennart Meri lese Helle Meri nimel. Riik tasub häärberi ja valvemaja ülalpidamiskulud.

Arnold Rüütel — teadlik ekspresidendi õigustest

Oma kauaaegse kinnisvaraga — eramuga Tartus ja kolmetoalise korteriga Tallinnas — pole Arnold Rüütel ei presidendiajal ega pärast seda midagi ette võtnud, kõik on kenasti alles.

Küll aga ehitas ta riigi esimese mehena Saaremaal Laimjala vallas mere äärde omale suvekodu ning soetas selle lähikonda maad, kokku 52,5 hektarit.

Samas on tema laenukoormus märkimisväärselt väike: kui 2003. aastal oli ta majanduslike huvide deklaratsiooni järgi Hansapangale võlgu 284 606 krooni, siis presidendiaja lõppedes 2006. aastal oli jäänud maksta veel vaid 19 367 krooni.

Pärast presidendivolituste lõppu kasutab Rüütel ekspresidendile ette nähtud hüvesid täie rinnaga ning elab riigi kulul Nõmme residentsis ning töötab vastrenoveeritud korterbüroos Kadriorus.

Suvekodu rajas Rüütel oma ema- ja isatalu kunagiste maade vahetusse lähedusse, ostes riigilt 5,9 hektarit maad.

Väike palkmaja, mille osa seinu on klaasist, valmis 2002. aastal. Maja all on suur kelder, kuhu mahub lahedalt ära Rüütli sõudepaat Kasse-430. Paat on ka ainus Rüütli nimel olev sõiduk. Varem oli tal ka sõiduauto Volvo, kuid selle müüs ta presidendiks saades maha. Ka praegu pole tal isiklikku autot vaja, sest riik tagab talle auto koos juhiga.

Skandaale seoses varandusega Rüütlil pole olnud, kui ehk väike skandaalipojuke seoses OÜ Audla ühe osaga välja arvata. Nimelt tuli Rüütlil osalus Saaremaal Laimjala vallas tegutsevas piimatootmisega tegelevas Audlas meelde alles pärast seda, kui ajakirjandus tema osaluse välja nuhkis. Presidendil ei jäänud muud üle, kui parandada 2003. aasta lõpus oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja tunnistada väikefirma osalust.

Toomas Hendrik Ilves — oma talus üürnikuks

President Toomas Hendrik Ilves lasi mullu septembris luua pretsedendi, kui riigikantselei palkas riigi esitallu perenaise ja kaks sulast, kelle kohustuseks on ära teha kõik majapidamistööd.

Tegu on pretsedendiga selles mõttes, et Ärma talu pole mitte presidendi ametlik residents, vaid Ilvese isiklik elupaik. Eelmised kaks presidenti, Meri ja Rüütel, ei tihanud oma koju riigi raha eest teenijaid palgata.

Ilves sai Viljandimaal Abja vallas asuva Ärma talu koos varemetes hoonetega tagasi 1990ndate algul. Talul on kokku 81,5 hektarit maad. Kuni uhke raamatukogu-külalistemaja valmimiseni elas perekond Ilves üle kolme aasta saunamajas. Talukompleksi suurejooneline väljaehitamine on sundinud Ilveseid laenu võtma. Ilmselgelt on Toomas Hendrik Ilvesel võrreldes teiste presidentidega kõige suurem laenukoormus.

Viimase, eelmise aasta aprilli lõpus esitatud majanduslike huvide deklaratsiooni kohaselt võlgnes Ilves pankadele kokku eluasemelaenu ligi neli miljonit krooni. Lisaks on presidendi abikaasa Evelin Ilvese firma OÜ Ermamaa saanud EASist Ärma talus turismi edendamiseks ligi kolm miljonit krooni toetust.

Tõsi, EAS vabastas Ermamaa laenu tagasimaksmise kohustusest tingimusel, et pärast Toomas Hendrik Ilvese presidendiaja lõppu jätkab Ärma talu turismi arendamisega.

Et vältida juriidilisi probleeme, peab Ärma talu nii kaua lihtsalt näitlema turismindust ja tegelema vaid ühe kliendi ehk Toomas Hendrik Ilvese majutamisega. Ehk: president maksab oma naise firmale kodutalu kasutamise oma palgast kinni.

Ärma talu territoorium ja 14kohaline külalistemaja suleti tavaklientidele turvakaalutlustel, sest muidu tulnuks teha kompleksis pärast iga külastaja lahkumist ja enne presidendi saabumist põhjalik turvakontroll.

Ärma talule lisaks on Toomas Hendrik Ilvesel Saksamaal kaks kinnistut ja eksabikaasaga kahasse kaks korterit. President liisib ka sõiduautot Subaru.

Tasub teada

Ametivolituste ajal on presidendil õigus:

# kasutada riigi kulul töö-, elu- ja esindusruume.

# kasutada ametiautot koos juhiga

# saada 35 kalendripäeva tasulist puhkust

# lähetuskulude hüvitamisele

# saada kaitset nii endale kui ka tema perekonnale ja elukohale

# presidendi ametipalga suurus on 7 Eesti keskmist, millele lisandub esinduskulude katteks 20% palgast

Presidendi käsutuses on:

# Kadrioru loss

# Ametikodu ehk residents Noarootsi poolsaarel Paslepas. Lennart Meri armastas seal palju viibida, Ilvese ajal on mõeldud residentsist loobumise peale.

Ekspresidendi soodustused:

# pension 75 % ametipalgast

# pere ja elukoha kaitse

# riigilt elu-, esindus- ja tööruumid või hüvitis elukoha korrashoiuga seotud mõistlike kulude eest

# nõunik ja sekretär

# ühekordne hüvitis ühe aasta ametipalga ulatuses

# juhiga ametiauto

# hüvitis lähetuskulude ja muude põhjendatud kulutuste eest

Presidendi abikaasa hüved:

# esinduskulude katteks 30% presidendi ametipalgast

# sekretär

# juhiga ametiauto

# hüvitis lähetuskulude ja muude põhjendatud kulutuste eest

# pärast presidendi ametivolituste lõppu makstakse presidendi abikaasale kuni abikaasa surmani esindustasu 20% presidendi ametipalgast

# presidendi surma järel võib valitsus lese soovil pikendada riigi kulul ametiauto ning selle korrashoiu ja kasutamisega seotud teenuste kasutamise õigust

# presidendi surma järel jätkub lese soovil elukoha valve

# presidendi surma järel makstakse igale presidendi töövõimetule pereliikmele toitjakaotuspensioni (pool presidendi ametipensionist). Samas ei tohi nende pensionite kogusumma ületada presidendi ametipensioni määra.

Võrdlus

Presidentide vara

# Presidentide vara (aluseks majanduslike huvide deklaratsioonid, seisuga antud aasta märts)

# Majanduslike huvide deklaratsioone on esitatud alates 1995. aastast.

Konstantin Päts

* kinnisvara ei omanud (Kloostrimetsa 57hektariline talu osteti lõplikult välja 1937. aastal ja oli kirjutatud poegade Viktori ja Leo nimele)

* ainus vara, mis nõukogude võim temalt rekvireeris, olid aktsiad. Arvutades aktsiate tollase väärtuse dollari kaudu praegustesse kroonidesse, natsionaliseeriti temalt aktsiad kokku 609 000 krooni eest

Lennart Meri

kinnisvara

* 1995-1998: puitelamu Tallinnas Pilviku tänavas, pool kahetoalisest korterist Tallinnas Vabaduse puiesteel, pool tagastatud kahekorruseliselt puitelamust Tallinnas Kaare tänavas

* 1998 lisandus maa Harju maakonnas Viimsi vallas

* 1999: eramu Tallinnas, pool elamust Tallinnas, maa ning ehitusjärgus maja Harju maakonnas Viimsi vallas

* 2000: pool elamust Tallinnas, kinnistu ja maja Harju maakonnas Viimsi vallas

* 2001 (septembri lõpu seisuga): kinnistu 6,9 ha maad ja elamu Harju maakonnas Viimsi vallas. Armuneemele ehitatud maja on umbes 300ruutmeetrine. Sellise maja hind ehitamise ajal oli umbes kolm miljonit krooni, kuid tegelikult sai Meri selle veidi alla 2 miljoni eest.

aktsiad

* 1997: Investeerimisfondi osakud, 78 osakut à 2300 krooni (179 400 krooni)

* 1998: Eesti Hoiupanga Investeerimisfond, 6744 osakut, à 23 krooni (155 112 krooni)

* 1999: AS Eesti Telekom, 176 aktsiat, 15 000 krooni

* 2000: AS Eesti Telekom, 176 aktsiat, 21 824 krooni

* 2001 (septembri lõpu seisuga): Eesti Telekom, 176 aktsiat, 11 308 krooni

laenud

* 1995-1998: ei ole

* 1999: Hansapank 900 000 krooni ja 700 000 krooni

* 2000: Hansapank 1 360 018 krooni

* 2001: (septembri lõpu seisuga): 1 022 402 krooni

Arnold Rüütel

kinnisvara

* 2002-2006: ühepereelamu Tartus Ilmatari tänavas, kolmetoaline korter Tallinnas L. Koidula tänavas, maatulundusmaa (5,9 ha) ja pooleliolev maja Saare maakonnas Laimjala vallas

* 2005 lisandusid maatulundusmaa (9,43 ha), maatulundusmaa (10,96 ha) ja maatulundusmaa (21,07 ha) Saare maakonnas Laimjala vallas

* 2006 lisandus maatulundusmaa (0,1688 ha) ja maatulundusmaa (4,95 ha) Saare maakonnas Laimjala vallas. Rüütlil on Laimjala vallas Rannaküla, Pahavalla ja Ridala külas kokku 52,52 ha maad, millest metsamaad on 7,1 ha, haritavat maad 7,72 ha, rohumaad 3,61 ha ja muud maad 33,97 ha.

* Presidendi kantselei on ekspresidendi Arnold Rüütli käsutusse andnud Nõmmel Kaare 10 asuva residentsi (ta elab seal) ja Kadriorus 205 ruutmeetri suuruse äsjarenoveeritud hoone, mis on mõeldud ekspresidendi bürooks.

sõidukid

* 2003-2006: sõudepaat Kasse-430 (2003)

aktsiad

* 2003-2006: Saaremaal Laimjala vallas piima tootmisega tegelev Audla OÜ, 1 osak, 8000 krooni

laenud

* 2003: Hansapank 284 606 krooni

* 2004: Hansapank 240 928 krooni

* 2005: Hansapank 132 669 krooni

* 2006: Hansapank, laen kodu renoveerimiseks 19 367 krooni

Toomas Hendrik Ilves

kinnisvara

* 2006-2007: maatulundusmaa, veekogude maa, Ärma talu Viljandi maakonnas Abja vallas, korter Saksmaal Göttingenis (1/2 kaasomand), kinnistuspiirkond Saksamaal Göttingenis (nr 23583), korter Saksamaa Würzburgia (1/2 kaasomand), kinnistuspiirkond Heidingsfeldis

* Ilves sai Ärma talu varemed ja 81,5 hektarit maad tagasi 90ndate algul.

* korterid Saksamaal on kahasse eksabikaasa Merry Bullockiga.

laenud

* 2006: Nordea Pank, eluasemelaen 645 015 krooni; Hypo Vereinsbank, laen kinnisvara soetamiseks, 3 280 068 krooni

* 2007: Nordea Pank, eluasemelaen 627 487 krooni; Hypo Vereinsbank, laen kinnisvara soetamiseks, 3 280 068 krooni

muud varalised kohustused

* 2006: Nordea Pank, autoliising 129 938 krooni; Bayerische Hypotheken- und Wechsel-Bank AG, kinnisvara soetamiseks 1 920 000 krooni; Bayerische Hypotheken- und Wechel-Bank AG, seoses kinnisvara soetamiseks 2 408 000 krooni

* 2007: Nordea Pank, autoliising 130 379 krooni; Bayerische Hypotheken- und Wechsel-Bank AG, seoses laenuga kinnisvara soetamiseks 1 920 000 krooni; Bayerische Hypotheken- und Wechel-Bank AG, kinnisvara soetamiseks 2 408 000 krooni.

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed

Nõukogude ajal, kui kõike dikteeris partei, polnud Eesti NSV Ülemnõukogul ja selle presiidiumi esimehel nimetamisväärset võimu.

Ometi võib teatud mööndusega lugeda just Ülemnõukogu Presiidiumi esimeest riigipeaks, sest tema viseeris kõik seadused ja otsused. Samas tähendas parteiladviku tipus oleva seltsimehe jaoks määramine sellele esimehe kohale sisuliselt kukkumist poliitkarjääris. Sellise taganduse oli sunnitud läbi tegema näiteks Johannes Käbin.

Otse loomulikult kuulus aga presiidiumi esimees jätkuvalt riigi eliitpersoonide hulka ja võis nautida soodustusi nagu näiteks õigust kasutada autot koos autojuhiga, suvitada Keila-Joa riigisuvilas või külastada Toompeal asuvaid kinniseid poode.

Kes on kes

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed:

# Johannes Vares-Barbarus 1940-1946

# Nigol Andresen 1946-1947

# Eduard Päll 1947-1950

# August Jakobson 1950-1958

# Johan Eichfeld 1958-1961

# Aleksei Müürisepp 1961-1970

# Artur Vader 1970-1978

# Johannes Käbin 1978-1983

# Arnold Rüütel 1983-1990 ja seejärel 1990-1992 oktoobrini Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees.

Võrdlus

Kauplus võrdsematest võrdsematele

* Toompeal tegutses kolm kinnist poodi, kuhu lihtinimese jalg kunagi ei tohtinud astuda.

* Eliitpood eriti väljavalituile asus hoovis, selle aknad olid seestpoolt kinni kaetud.

* Defitsiitseteks kaupadeks oli lahustuv kohv, välismaised kompotid, suitsuvorst, kileta viinerid, karbitee, Soome liköörid jm. Ostulimiidiks oli tavaliselt üks asi või üks kilo inimese kohta.

* Eriti defitsiitset kaupa, nt viskit, saadeti vaid üks kast. Müüja sai ka nimekirja, kes viskit osta võisid.

* Teistegi kaupade ostmiseks koostati nimekiri, millises järjekorras Toompeal töötavate osakondade töötajad üldse kauplust külastada võisid.

Allikas: Toompea kinnise poe müüjatari meenutus