Õppelaenuvõlglaste hulka kasvatab haridusseadus

Õppelaenuvõlglaste arv ja nende võlasumma kasvab pidevalt, sest haridusseaduse lünklikkus ei luba pankadel anda õpingutest loobujatele maksepuhkust ega koostada maksegraafikut.

Eelmisel, 2000/2001. õppeaastal sai Hansa- ja Ühispangast esimest korda õppelaenu üle 10 500 inimese, kokku said nii esma- kui korduvtaotlejad kahest suuremast pangast laenuks 540,8 miljonit krooni. Samal ajal on rahandusministeeriumi koduleheküljel ligi 650 nimega võlglaste loetelu, võlgu on kokku 9 miljonit krooni.

Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas ütles õppelaenuvõlglaste suurt hulka kommenteerides, et raskused õppelaenu tagasimaksmisel tulenevad suuresti haridusseadusest ja sellega sätestatud laenude tagasimaksmise korrast.

“Probleemi laenu tagasimaksmisega ei teki, kui laenusaaja täidab õppekava ja tal on tagasimaksmiseks aega kahekordne nominaalne õppeperiood. Kui aga laenusaaja jätab õpingud näiteks kaks kuud pärast sisseastumist pooleli, tuleb tal kogu laenusumma pangale tasuda samuti kahe kuu jooksul. Pankadel ei ole praegu kehtiva korra kohaselt võimalik anda maksepuhkust või pikendada tagasimaksmise graafikut, kuigi suur osa laenusaajatest oleksid võimelised raha pikema aja jooksul ära maksma,” selgitas Messimas.

Pank nõuab raha tagasi kahe kuuga Tallinlanna Kätlin Tänav, kes astus 1999. aasta sügisel õppima majanduskooli, jäi orvuks, ning kuna noorem vend jäi tema kasvatada, teatas ta ootamatust elumuutusest pangale ja palus endale koostada maksegraafik.

“Pank tegi mulle graafiku kahe kvartali peale, et üks kord tuleb maksta 7500 krooni ja teine kord ka 7500 krooni. Neid ei huvitanud, milline on mu sissetulek või üldine olukord,” rääkis Tänav. Tänaseks on tal õppelaenu jäänud tagasi maksta paar tuhat krooni, omal ajal võetud laenusumma oli üle seitsme korra suurem.

Lääne-Virumaal elav Tiit Tammiksaar, kes võttis 10 000 krooni laenu Rakvere kutsekeskkoolis õppimise ajal, ei taha põhimõtteliselt ise laenu tagasi maksta. “Kogu tollal saadud summa läks ühele käendajale. Aitasin sõpra, see on levinud skeem ja nüüd otsustati kohtus, et peame koos käendajatega raha kolme peale ära maksma,” ütles Tammiksaar.

Õppelaen on tänu madalale 5protsendilisele intressile eraisikule ahvatlev, sellega kergekäeline ümberkäimine võib valusalt kätte maksta. Näiteks annab Hansapank võlglase andmed riigile üle, kui laenuvõtja ega tema käendajad ei ole 90 päeva jooksul maksuvõla meeldetuletusele reageerinud.

“Riigile üle antud võlglaste nimekirjad edastatakse ka krediidiinfosse. Seal säilivad andmed kuni võlgnevuse likvideerimiseni ja seitse aastat alates viimase maksevõlgnevuse tekkimisest. Krediidiinfo andmebaasides olevatele klientidele pank krediiditooteid ei väljasta,” kinnitas Hansapanga eralaenutoodete tootehaldur Ines Estrin.