Säästuplaanid võetakse sahtlist välja
Võtmeküsimus kulude kokkuhoiul on tema sõnul just töökorralduse efektiivsus, kuna seni on keskendutud ainult kasvule olenemata töökorralduse mõistuspärasusest. “Valdkondades, kus pole kasvu, tuleb leida võimalus mitte luua uusi töökohti,” ütles Raasuke.
Palkade kasvu puudutavale küsimusele vastas Raasuke napisõnaliselt, et vale on oodata palgasurve tõusu, kui majanduskasv järsult pidurdub.
2009 tuleb veel raskem
“Klassikalised meetmed, nagu palkade külmutamine, investeeringute ümbersuunamine tootearenduselt toimiva tegevuse efektiivsuse tõstmiseks ning koostöölepingute ümbervaatamine, leiavad aset kindlasti ka meie ettevõttes,” sõnas Maag Piimatööstus ASi juht Valdis Noppel.
Ta lisas et kasumi kasvu ta tänavu ei oota, küll aga väikest käibe kasvu. “Paljudele on suuremaid raskusi tõenäoliselt oodata aastal 2009 ja sellega tuleb praegu juba väga tõsiselt arvestada,” arvas Noppel.
Haapsalu Uksetehase ASi tegevjuhi Ago Soomre sõnul vajub tänavune kasum mullusega võrreldes kindlasti miinusesse, küsimus on vaid selles, kui palju. “Ega kokkuhoiuks kavalaid nippe pole. Oleme üle vaadanud kõik töötajad selle pilguga, et kui palju neid vaja on. Kedagi me seni ära saatnud pole, aga lahkujate asemele uusi inimesi pole küll võtnud,” märkis Soomre.
Kaubandusettevõtted näevad kokkuhoiuvõimalust eelkõige poodide lahtiolekuaegade lühendamises.
“Oleme Tartus Selverite lahtiolekuaegu lühendanud ja selline trend seisab lähiajal ees kõigil Eesti kaupmeestel,” teatas Tallinna Kaubamaja juht Raul Puusepp. “Pealegi ei taha keskmine inimene maksta kinni seda, et üksikud saaksid poole öö ajal piima osta,” ütles Puusepp.
R Kiosk Eesti juht Juri Võssokov nentis samuti, et hommikul vara ja õhtul hilja pole enam mõtet kioskeid lahti hoida. “Me ei tegele heategevusega. Samuti oleme vähemkasumlikke kohti sulgenud ja teeme seda ka edaspidi,” nentis ta. Võssokov lisas, et pikema tasuvusajaga projektid tuleb praegu edasi lükata ning leida kiiremini äratasuvaid alternatiive.
Harju Ehituse juhi Aavo Tederi sõnul on peatöövõtuga tegelevatel ehitusfirmadel keeruline kulusid kärpida. “Isikliku tööjõuga alltöövõtjad saavad vastavalt turule mingis mahus tööjõust loobuda, aga meil on kindlat hulka töödejuhatajaid ja objektijuhte igal juhul vaja,” sõnas ta.
Käive ega kasum ei kasva
Tederi sõnul on praegu võtmeküsimus võimalikult paljudel hangetel osalemine ning senisest soodsamate pakkumiste tegemine.
“Peame arvestama väiksema kasumlikkusega, et teha soodne pakkumine ja üldse tööd saada,” nentis Teder, kes tänavu käibe ja kasumi kasvu ei looda.
“Kui ise oma firmale eelarvet teha, pole kasvu planeerimine reaalne,” sõnas Viimsi SPA OÜ tegevjuht Mark Vuuk. “Kasumi kasvu me selleks aastaks ei planeerinud, kuna me ei saa tõsta hindu, aga kõik kulud tõusevad,” rääkis Vuuk.
Kokkuhoiuvõimalusi nägi Vuuk vaid osa administratiivsete töökohtade koomale tõmbamises. “Suurema osa püsikulude vastu ei saa me midagi ette võtta — kütma peame, vett ja elektrit kasutama peame, süüa andma peame. Võluvitsa kokkuhoiuks seega paraku pole,” nentis ta.
Põltsamaa Felixi juhi Anti Orava on aasta algus muutnud ärevaks. “Tahaks näha, kuidas tarbimine hinnatõusudele järgi tuleb. Jääb loota, et meie arvamusliidrid tarbijaid ära ei hirmuta,” ütles ta ja lisas, et näeb võimalust kokku hoida vaid mugavusi loovatelt kulutustelt, nagu kontoriruumide või ettevõtte territooriumile jäävate teede remont.
“Tootlikkuse kasvatamise ja inimeste arendamise arvel ei ole plaanis kokku hoida,” teatas Orav.
Aasta eest ei uskunud käibe kasvu vaid 7 protsenti ettevõtjaid
Mullu juunis korraldas Äripäev küsitluse 170 ettevõtja hulgas ja palus neil ennustada tänavust käibe- ja palgakasvu. Kui eile nentisid erinevate valdkondade ettevõtjad, et käibekasvu sel aastal loota ei saa, siis pea aasta tagasi oli nii pessimistlik vähem kui kümnendik ettevõtjatest.
Mullu juunis uskus Toyotasid müüva Amserv Grupi ASi tegevjuht Raivo Kütt, et sel aastal suudetakse käivet kasvatada 20 protsenti, sügisel hindas mees oma prognoosi ümber 10protsendilise tõusu peale.
Eile ütles Kütt, et 10 protsenti on ehk endiselt võimalik käivet kasvatada, kuid selle nimel tuleb oluliselt rohkem pingutada, kui varem arvati.
“Avasime uued majad, see võib meid päästa. Samas tänavu esimeses kvartalis müüsime 15 protsenti vähem kui aasta tagasi,” nentis Kütt autoostjate huvi raugemist.
Kokkuhoid tuleb tema sõnul ikka tööjõukulude arvelt, näiteks on kehva müügi puhul autode müügimeeste lisatasud väiksemad ning Lätis on asutud juba ka inimesi koondama.
“Suur osa püsikulusid on paraku stabiilsed, nii et peamine kokkuhoid tuleb ikka kasumi arvelt,” nentis Kütt.
Kommentaar
Igor Rõtov
AS Äripäev peadirektor
Kui eelmisel aasta kasvas reklaamiturg 30 protsenti, siis hetkeseis näitab kuni 10protsendilist kahanemist. Eelarve koostamise aegu eeldasime aga 10protsendilist kasvu. Nüüd on nii, et kui saavutame eelmise aasta taseme, oleks see hea tulemus ja ka selleks peame suurendama turuosa.
Praeguse nivoo juures on meil kasumiplaanist puudu 12 miljonit krooni, mille soovime tasa teha. Oleme asunud teadlikult kulusid kärpima, näiteks sulgeme paberlehes osa rubriike, mille vastu reklaamiklientide huvi on väiksem. Kõigile osakonnajuhtidele on lisaks üldistele struktuurimuudatustele antud ülesanne leida veel täiendavalt 5 protsenti täiendavat kulude katet. Me ei välista, et reformi käigus tuleb meil veel mõned töösuhted lõpetada.
Vaatamata kulude kärpimisele ei jäta me ära ühtegi strateegilist investeeringut. Näiteks aprillis käivitame koostöös itaallastega trendiajakirja Gentleman ja oleme alustanud mitu uut veebiprojekti.
Palkade külmutamist Äripäevas ei tule, kuna head töötajad on meediaettevõtte kõige suurem vara.
Planeeritud palgatõusud teeme ära. Olen seda meelt, et pigem vähendada töökohti kui demotiveerida võtmetegijaid.
Äripäev planeerib aastaks 2008 vähemalt 50 miljonit krooni kasumit, millega oleme kõige kasumlikum trükimeedia ettevõte Balti riikides.
