Majandus langes ka teises kvartalis
Esialgsete hinnangute kohaselt mõjutas SKP vähenemist enim töötleva tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse, transpordi ja laomajanduse, energeetika ning kinnisvara haldamise tegevusala lisandväärtuse kahanemine. Töötleva tööstuse lisandväärtuse vähenemist põhjustas väike siseturunõudlus ja sellest tulenev tellimuste langus.
Oluline mõju oli toiduainete, puidu ja ehitusmaterjalide tootmise kahanemisel. Ka hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala lisandväärtuse vähenemise põhjus oli väike siseturunõudlus. Kiiresti on kahanenud mootorsõidukite müük. Energeetika lisandväärtuse vähenemine on tingitud elektrienergia tootmises omatoodangu osalisest asendamisest elektri impordiga.
Finantsvahenduse tegevusalal jätkus esimeses kvartalis alanud kiire lisandväärtuse kasvu aeglustumine. Lisandväärtuse reaalkasv pidurdus nii tegevusala ettevõtete finants- ja intressitulude ning teenustasu tulude kasvu aeglustumise kui ka laenuintressimäärade tõusu tõttu.
Majanduskasvu esialgne hinnang on arvutatud uue metoodika järgi. Kui varem arvutas statistikaamet SKP kasvu 2000. aasta fikseeritud püsivhindades, siis nüüd aheldamise meetodil, mis kasutab baasaastana arvestusperioodile eelnenud aastat.
Uus metoodika võimaldab majanduses toimuvat täpsemalt mõõta ja tagab andmete parema rahvusvahelise võrreldavuse. Aheldamise meetodit kasutab SKP kasvu arvutamisel enamik Euroopa Liidu riike ja selle meetodi kasutamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest.
Aheldamise meetodil leitud SKP kasv alates 2001. aastast on üldjuhul mõnevõrra madalam fikseeritud baasaasta järgi arvutatud SKP kasvust. Erinevused kahe metoodika järgi arvutatud SKP kvartali kasvudes jäävad vahemikku -1,6 kuni +0,2 protsendipunkti. SKP kasvu korrektsioon hõlmab peale aheldamise meetodile ülemineku ka regulaarset SKP revisjoni 2004.–2007. aasta kohta vastavalt pakkumise ja kasutamise tabelitele ning ettevõtete komplekssele majandusaasta aruandele.
