Sutt: Eestil on finantskriisiga lihtsam rinda pista

Eesti Panga asepresidendi Andres Sutti sõnul algas Eesti majanduses langustrend palju varem, kui üleilmne finantskriis kulmineerus ning seetõttu on meil praeguse kriisiga lihtsam toime tulla.

„Majanduskasvu aeglustudes on klassikalised mureallikad, nagu jooksevkonto puudujääk, laenukasv ja inflatsioon ning seeläbi sõltuvus välisrahastamisest, kiiresti vähenenud,” sõnas Sutt täna Frankfurdis toimunud konverentsil, mis käsitles finantskriisi mõju Kesk- ja Ida-Euroopale, teatas Eesti Panga pressiesindaja. Eesti Panga pressiesindaja teatel.

“Põhjamaade pangagruppide üle 95protsendine turuosa koos kõrgete likviidsus- ja kapitalinõuetega ning pankade jätkuvalt kõrge kasumlikkus aitavad Eesti majandust tasakaalustada,“ märkis keskpanga asepresident.

Andres Suti sõnul on headel aegadel hoitud eelarve ülejääk ning pankadele rahvusvahelisest miinimumstandardist kõrgemate nõuete kehtestamine aidanud Eestil üleilmse finantskriisi mõjuga paremini hakkama saada.

Eesti majanduse senist arengut kommenteerides rääkis Eesti Panga asepresident Andres Sutt, et siinse majanduse jõudsat kasvu viimasel kümnendil toetas peamiselt Euroopa Liidu liikmelisus ning soodne üleilmne majanduskonjunktuur.

„Majandustsükli viimasel paaril aastal andsid eriti suure panuse kasvu laenuraha toel suurenenud investeeringud ja tarbimine. Kui eraisikute laenuvõime ammendus ja investorite riskihinnangud muutusid, hakkas majanduskasv 2007. aasta kevadel raugema,“ ütles Sutt.

Tulevikku vaadates on keskpanga asepresidendi hinnangul Eesti lähiaja olulisim majanduspoliitiline eesmärk euro kasutuselevõtt. „Majanduslangus Eestis ja maailmamajanduse nõrk seis toetavad inflatsiooni kiiret alanemist 2009. ja 2010. aastal. Nii on konservatiivse eelarvepoliitika jätkamisel meie võimalused kõikide Maastrichti kriteeriumite täitmiseks 2010. aasta teises pooles tunduvalt suurenenud,“ rääkis Sutt.