Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi hinnangul on majanduse ergutamine tulumaksualanduste kaudu õige samm, kuigi Eestis ei jätkunud selleks üksmeelt. “Käibemaksu alandamine, mis meil kah tarbimise ergutamisena võib kõne alla sattuda, oleks aga suisa rumalus — kaotab eelarve, aga majandusele, eriti väikeriigis, on see kasutu,” ütles Ligi.

Obama majanduse elavdamise plaanis jääb Ligi sõnul üles küsimus, mida on kavas teha valitsuse defitsiidiga. “Siiski on ootuspärane, et Obama ei räägi enam kulude suurendamisest, vaid maksuleevendustest.”

Kõige kahtlasem on Ligi sõnul Obama soov anda maksukrediiti töökohtade säilitamise eest. “Selline asi töötab efektiivistamise vastu ja võib kokkuvõttes osutuda väga kulukaks kogu ühiskonnale,” ütles ta.

Vitsur: soodustused ekspordi soodustamiseks

Majandusekspert Heido Vitsur peab Eestis üksikisiku tulumaksu alandamist kasutuks. “Eesti peab oma ressursid suunama just ekspordi toetamisele, aga mitte sisenõudluse kasvatamisele,” põhjendas ta.

Tema sõnul puudub Eestil ruum üldiste maksusoodustuste tegemiseks, aga see ei välista kitsamalt fokusseeritud soodustuste tegemist ettevõtjatele. “Seda ikka sellisel moel, et tekiks või kasvaks ekspordivõimeline tootmine,” ütles Vitsur.

Riigikogu rahanduskomisjoni sotsiaaldemokraadist liige Eiki Nestor soovitab tulumaksureformi euro saabumiseni riiulile panna. Nestor peab tööjõu arengu ja majanduse elavdamise huvides tarvilikuks koolituskulud erisoodustuste rivist välja arvata. “Siit ei tuleneks ka riigile mingit erilist tulude vähem laekumist, kuna tasemekoolituse eest pole maksupoliitika tõttu tööandjal mõtet tasuda ja need kulud jäetakse lihtsalt tegemata,” ütles Nestor. “Loodan selles asjas koalitsioonipartneritega jaanuari jooksul lõpliku üksmeele leida.”

Sama liigutus tuleks Nestori arvates teha ka töötajate tervise huvides tehtavate kulude puhul, aga siinkohal jääb ta pessimistlikumaks võimaliku üksmeele saavutamisel.

Veskimägi teeks maksud investoreile magusamaks

Riigikogu liikme ja endise rahandusministri Taavi Veskimägi sõnul ei too tulusid ümber jaotav poliitika Eestile heaolu kasvu, selleks võib olla hoopis maksude magusamaks tegemine uuele kapitalile.

“Obama teeb sammu õiges suunas, kavandades maksukärpeid valitsuse sekkumise ja valitsussektori nõudluse stimuleerimise asemel,” ütles ta. “Tuleb hoida põhimõtet, et inimesed saaks ise langetada oma elu puudutavaid valikuid. Pakkusin välja investeerimiskontode süsteemi ja see läks ka koalitsioonileppesse kirja. Kapitalita pole arengut!” ütles Veskimägi.

Veskimägi sõnul toovad meid kriisist välja mittekonventsionaalsed lahendused. “See võib tähendada muu hulgas loobumist senisest maksupoliitilisest lähenemisest, mis on põhinenud ilma eranditeta laial maksubaasil koos madalate määradega. Peame leidma kompromisse maksusüsteemi stabiilsuse ja magusamaks tegemise vahel uuele kapitalile,” ütles ta.

Kommentaar

Igor Rõtov
Äripäeva peadirektor

Obama plaani puhul on tegemist ühe suurema riigi sekkumisega majandusse maailma ajaloos üldse.

Obama moodi käitudes võiks Ansip meie käibemaksu langetada 18 protsendilt 15 peale. Võiks veelgi radikaalsemalt tuua üksikisiku tulumaksu 5-6 protsenti allapoole. Kas poleks praegu sobiv aeg valmis ehitada Saaremaa püsiühendus ja Tallinna-Tartu maantee? See hoiaks ära üha süveneva majanduskriisi, ja mis kõige tähtsam — hoiaks tagasi tööpuuduse. Ansip käitub aga risti vastupidi.

Ei saa aga välistada, et hoopis Ansipil on õigus ja et me talitame täiesti õigesti: hoiame kokku, laseme majandusel ise areneda, elame kriisi läbi ja tuleme väga heas seisus välja.

Mis on mis

Obama majanduse elavdamise kava
• Kogu tugipaketi suurus võib olla kuni 775 miljardit dollarit, millest maksukärped moodustaksid enam kui 300 miljardit dollarit, vahendas Bloomberg.
• Üksikisiku tulumaksukoorma kergendamiseks on kavas eraldada umbes 150 miljardit dollarit, mis teeb inimese kohta 500 dollarit.
• Ettevõtjad saaksid eelmise ja selle aasta kahjumid tagasiulatuvalt kuni viie viimase aasta maksustatavast tulust maha arvata, enammakstud summad makstaks tagasi.
• Firmad, mis loovad uusi töökohti või väldivad koondamisi, saavad maksukrediiti. Väikefirmadele suurendatakse summasid, mida on võimalik kohe kuludesse kanda.