Lang teeks võlgnike elu kibedamaks, Parts on vastu

Kui Rein Langi juhitavas justiitsministeeriumis koostatud võlaõigusseaduse muudatused an­na­ksid tulevikus näiteks pankadele õiguse küsida võlgu jäädud intressimakse osa eest ka viiviseid, siis majandusminister Juhan Parts ning tarbijakaitseamet kavatsevad sellele ideele vee peale lasta ning on asunud seisukohale, et viivis oleks laenuvõtja seisukohast ebaõiglane.

Tallinna sotsiaalkoostöö kes­kuse võlanõustaja Terje Lääts soovitab nii justiitsministeeriumil kui ka laiemalt valitsusel loobuda ideest anda pankadele õigus küsida viiviseid ka võlgu oldavalt intressimakse osalt.

„See muudab võlgu olevate inimeste olukorda veelgi hullemaks ja uskuge mind, olukord on juba praegu väga hull,” lisas Lääts. „Samas võtab ka pank juba täna rahulikelt inimestelt kortereid ära ja kui ka intressiosalt saab viivist võtta, siis läheb see olukord ikka raskemaks.”

Nii näiteks nõustas Lääts eile inimest, kes on Bigbankilt võtnud võlgu 350 000 krooni, kuid ühes intressidega on tema praegune kohustuste hulk kasvanud 1,1 miljoni kroonini. Kui pangal oleks juba praegu õigus ka intressiosalt viivist küsida, küüniks nõuete kogumaht juba 1,2-1,3 miljoni kroonini.

Kehtiva võlaõigusseaduse kohaselt peavad pangad võlgnikule tõendama, et võlgu jäädud intressimaksetega on pangale tekkinud kahju, ja pank saab võlgnikult välja nõuda kirjalike meeldetuletuste saatmis- ja koostamiskulud.

Uus võlaõigusseaduse redaktsioon annaks aga pankadele piiramatu vabaduse kasseerida kohe võlgnikult maksmata jäänud intressiosalt viiviseid, mille määr oleks kuni kaheksa protsenti aastas.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevaleht Online’is