Jaan Õmblus: SKP kasv on liiga hea, et olla tõsi
Üllatunud on rahandusministeerium, majandusanalüütikud ja kõik teised, kes vähegi sisuliselt SKP kasvu prognoosinud on.
Elus on nii, et kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tavaliselt see seda ka on. Isegi, kui statistikaamet SKP kasvunumbrit valesti ei arvutanud, mida ta ilmselt ei teinud, ei pruugi selline ülesmäge liikumine kindlasti jätkusuutlik olla.
SKP kasv näitab ajutist tõusulainet
SKP kasv võib näidata seda, et Eestisse on jõudnud maailma erinevaid riike läbinud ajutine kasvulaine, mis oli otseselt tingitud arenenud riikide stimulatsioonipakettidega majandustesse süstitud rahadest. Eesti ekspordipartneritel tekkis raha ja osa sellest kasutati siinse toodangu ostmiseks.
Selline stimulatsioon ei ole aga kuigi kauakestev ning juba kardetakse maailmamajanduses peagi tekkivat uut soikumist. Eksportturgude jahenemine viib ka meie SKP kasvu taas alla, kui mitte lausa miinustesse.
Statistikaamet märgib oma teates, et kasv saavutati elektrienergia tugeva ekspordi toel, mis omakorda viis kasvule elektrienergia tootmiseks kasutatava põlevkivi kaevandamise. Sisemajanduse nõudlus jäi aga nõrgaks, koduturul töötleva tööstuse toodangut müüa ei õnnestunud ja ka ehituse lisandväärtus oli languses. Vähikäiku tegi ka jaekaubandus.
Seega toimib meie majandusmudel hetkel põhimõttel, et müüme välja tooraine (põlevkivi) baasil valminud elektri ja teeme ekspordiks odavaid allhankeid ja juhutöid. Enda sisemajandus aga kärbub ja taandareneb. Tegemist on tüüpilise arengumaa majandusega, millele ei saa sellisel kujul pikka perspektiivi ennustada ei SKP kasvu, töökohtade tekke ega üldise heaolu kasvu nurga alt vaadatuna.
Paljud Aafrika riigid viivad välja tooraineid, näitavad seeläbi head eksporti ja kohati ka SKP kasvu, kuid oma majandust kaasajastada ega elanike heaolu kasvatada ei suuda. Eesti ei peaks oma majandust sellisesse mudelisse kohandama ja veelgi vähem selle üle rõõmu tundma.
Kaubavahetuse puudujääk suurenes kaheksa korda
SKP kasvuuudise taustal ei tohi tähelepanu alt välja jätta ka statistikaameti poolt 9. augustil avaldatud teadet selle kohta, et võrreldes möödunud aasta juuniga suurenes kaubavahetuse puudujääk ligi kaheksa korda.
Kui 2010.a. juunis suurenes kaupade eksport eelmise aasta juuniga võrreldes jooksevhindades 7%, siis import kasvas 23%. Kaubavahetuse puudujääk oli juunis 1,9 miljardit krooni.
Iga vähegi majandust jälgiv inimene saab aru sellest, et kui sisse ostetakse rohkem kui müügist raha teenitakse, siis tuleb võtta laene või kulutada oma reserve. Ülearust rikkust ja reserve Eesti majanduses täna ei ole ja seega tuleb ülejõu elamist maksta kinni krediitide arvel. Paraku aga ei ole see jätkusuutlik ja kui ka mõnda aega nii edasi saadakse, siis tegelikult valmistatakse ette pinnast uueks kukkumiseks.
Seega tuleb SKP kasvu juures rõõmustamisele lisaks ikkagi süveneda sellesse, et millest see kasv tekib ja kui kauakestvaks see kujuneda võib. Ka majandusbuumi ajal nägime hiiglaslikku SKP kasvu, mida tol ajal taevani ülistati, kuid hiljem sugugi heaks ei kiideta. Tänased näitajad viitavad sellele, et praegu toidab majanduskasvu loodusvaradel põhineva energia müük, krediidid ja juhutellimused. Selline majanduse sisu ei anna põhjust rõõmustamiseks. Pigem peaksime täna väga murelikult mõtlema sellele, et kuhu on jäänud meie majanduse loodetud struktuurimuutus ja miks ei ole praegune majanduspoliitika seda suutnud esile kutsuda.
