Kehv saagiaasta jätab viljaostjad tühjade kätega
Kärla ühistu juht Ülar Tänak ütles Saarte Häälele, et mõne Saaremaa viljakasvataja saak kujunes sedavõrd kesiseks, et nad ei suuda ühistule varem kokkulepitud koguseid müüa.
Muu hulgas ka teravilja- ja rapsimüügi vahendamisega tegeleva Eesti teravilja- ja rapsikasvatajatele kuuluva põllumajandusühistu Kevili juhatuse liige Hanno Niinepuu tõdes samuti, et neil on kohati probleeme söödavilja kättesaamisega. Osa põllumehi, kes nisu varakult ära koristas ja hea saagi sai, müüs selle toiduviljaks.
Nüüd on mõni tootja küsimuse eest kust võtta söödavilja, et tagada lepingus ette nähtud söödaviljakogused. „Oleme niiviisi kokkuleppele saanud, et nad ostavad kõrge hinnaga müüdud toiduvilja eest saadud rahaga söödavilja, ja võitjad on tegelikult mõlemad,” rääkis Niinepuu, lisades, et kindlasti on ka selliseid tootjaid, kes ei suuda viljamüügilepingut viletsa saagi tõttu täita. Ta nentis, et vaatamata Eesti väiksusele on ilmastikuolud meie riigis piisavalt erinevad, kusjuures ilmastik võib erineda suisa naabervaldade võrdluses.
AS-i Baltic Agro müügidirektor Margus Rikkas märkis, et ka nende lepingupartnerite hulgas on tootjaid, kes ei suuda kesiseks jäänud saagi tõttu oma lepingut täita, ja tootja peab siis tulenevalt lepingust maksma hüvitist. „Meie äri on selline, et kui põllumees fikseerib hinna, siis meie müüme selle kohe edasi ja peame oma edasimüügilepingust kinni pidama,” selgitas Rikkas.
Käesoleva aasta märksõnaks võib Rikkase hinnangul pidada viljahinna tõusu. Ehkki saagid on kehvemad, peaks aasta lõppkokkuvõttes ikkagi hea olema, sest sisendid (eriti väetised) on ostetud odava hinnaga ja viljakasvatajad peaksid majanduslikult kokkuvõttes ikkagi plussi jääma.
