Välisfirmad toovad teenused Eestisse
Hiltoni broneerimiskeskuse juhataja rootslane Douglas Andersen on tulemusega rahul ja kavatseb töötajaid juurde võtta. Praegu on Tallinnas Peterburi teel paiknevas kontoris telefonikõnede vastuvõtmisega ametis kokku 78 inimest, kuid seda arvu on kavas kasvatada 180–200ni. Keskus loodi eelmise aasta novembris ja töötajate koolitus võttis aega kolm nädalat. Nüüd võtab keskus vastu 2000 kõnet päevas.
Euroopa klientide teenindamiseks jäi Glasgow’s asuvast keskusest väheseks ja firma juhid hakkasid uue keskuse tarvis kohta vaatama, räägib Andersen. Eesti kasuks langes otsus seetõttu, et siin oli lihtsam leida mitut keelt valdavaid inimesi. “Kui helistatakse näiteks Norrast, tuleb kõne Tallinna ja siin vastatakse norra keeles,” toob ta näite ja lisab, et seda ei saa teha Glasgow’s, kus räägitakse ainult inglise keelt.
Teine tingimus uue kõnekeskuse valikul oli Anderseni sõnul IT- ja telekommunikatsiooni sektori areng, mis võimaldab head online-ühendust teiste riikidega. Oluline on seegi, et näiteks Sidneysse saab helistada õhtul, mil kehtib soodusaeg. Vähetähtis pole ka madalam tööjõukulu.
Laevafirma Silja Line võttis poolteist aastat tagasi kõnedele vastamiseks ja piletite broneerimiseks Tallinnas tööle kolm naist, nüüd on aga töötajaid, kes põhiliselt teenindavad soomlasi soome keeles, juba 40. Aasta jooksul on kavas kümme naist juurde võtta. Töölesoovija peab läbima keeletesti, kusjuures soome keelt peab ta valdama väga heal tasemel, oluline on ka inglise keele oskus.
Oma telefonimüügi on Tallinna toonud teisedki laevafirmad. Nordic Jetline näiteks on selleks tööle värvanud 18 inimest. Tallinki piletimüük toimub praegu nii siin kui Helsingis, kuid edaspidi on kavas panna pearõhk sellealasele teenindamisele Tallinnast.
Lennufirma SAS kõnekeskus asub samuti Tallinnas. 26 töötajat teenindavad kliente Soomest ja Inglismaalt, kuid vajaduse korral võtavad ingliskeelseid kõnesid vastu ka Saksamaalt. SASi müügijuhi Katrin Luhaääre sõnul pole aga harvad juhtumid, kus Euroopast helistavad vene keelt kõnelevad inimesed ja neid tuleb siis ka selles keeles teenindada.
Teine perspektiivikas teenus, mida välisfirmadel on kasulik Eestis pakkuda, seondub IT-valdkonnaga. IBMi Eesti tahab välismaale pakkuda kahesugust IT-teenust. Esimene neist on monitoorimine ehk jälgimine. Esinduse juhi Valdo Randpere sõnul toimub Tallinnas 700 Soomes asuva serveri ööpäevane jälgimine ja sellega on ametis viis inimest. IBMi peakontor on selle teenuse täielikult Eestile üle andnud. Edaspidi võtab IBM Eesti Soomele lisaks üle ka Rootsis paiknevate serverite monitoorimise.
Peale selle on IMBi Eesti kondoris loomisel helpdesk. Selleks on kavas tööle võtta kümme inimest, kes räägivad heal tasemele tehnilist soome keelt. Randpere sõnul on mõte arendada need süsteemid esialgu Soome baasil välja ja seejärel laiendada teenuse andmist teistelegi riikidele. Tema hinnangul võimaldab mingi teenuse Eestisse toomine firmal vähendada kulusid 25-30 protsenti, kuid see pole siiski peamine põhjus. “Eesti inimesed on kompetentsemad ja märksa rohkem selliseks tööks motiveeritud kui näiteks Rootsis, siinsed noored näevad selles oma karjääri algust,” räägib ta.
Maersk Airi hiljutine otsus tuua Tallinna oma ja Estonian Airi Boeingute tehnohooldus on juba toonud Eestisse 20 miljoni krooni eest investeeringuid ja loonud 25 töökohta, kuid seda teenust on edaspidi kavas pakkuma hakata teistelegi lennufirmadele. Ühe Boeing-tüüpi lennuki baashoolduse hind algab ühest miljonist kroonist ja lennuk vajab seda keskmiselt iga 15 kuu tagant.
Paljud Lääne firmad on hakanud ka oma laevu Eestisse remonti tooma. Eelmisel aastal läbisid Balti Laevaremonditehases uuenduskuuri kolm külmutuslaeva Saksamaalt, Soome jäämurdja, kaks Taani laeva ja üks Viking Line’i reisilaev.
Välisinvesteeringute Agentuuri tegevjuht Andrus Viirg ütleb, et kõnekeskuste Eestisse toomine on agentuuri üks praeguseid töösuundi, kuid ta hindab perspektiivikaks ka IT-teenuste osutamist. “Investeering pole sellistel juhtudel küll kuigi suur, kuid töökoha kvaliteet, mis seeläbi luuakse, on kõrge,” märgib ta. Viirgi sõnul võivad tulevikus Eesti firmad hakata välismaale muidki teenuseid pakkuma, näiteks saab edukalt interneti ja telefoni teel raamatupidamist teha, leiab ta.
