Rahaautomaadid jäävad viieeurose väljastamisel jänni
"Viieeurosed on endiselt probleemsed. Nad väljuvad masinast ebakorrektselt ja viltu. Selliste probleemide hulk on tõusnud just eurole üleminekuga," sõnas panga jaepanganduse direktor Ulla Ilisson.
Ilisson kinnitab, et tegemist on probleemiga, mille lahendusi pank kaalub. Pank ei kinnita jutte, nagu võetaks viieeurosed üldse käibelt ära, kuid nendib, et probleemile on vaja mingit kindlamat lahendust.
Statisika kohaselt olid aprillis 287 rahaautomaatide kohta esitatud vaidlustustest 139 seotud viie eurostega. Kõige problemaatilisem kuu rahatähtede teemal oli veebruar, kui viieeurose raha peale kaevati kokku 164 korda.
Panga pressiesindaja Mart Siilivask lisas veel, et kui rääkida populaareimatest kupüüridest, mida rahaautomaadist võetakse, siis on selleks kümneeurone sedel. "Kümneeurone paberraha on konkurentsitult kõige populaarsem, mida masinast välja võetakse. Teised rahad jäävad tugevalt maha," sõnas Siilivask.
Statisika kohaselt on tähtsuse järjekorras enim rahaautomaadist välja võetud summad vastavalt 10, 20, 5, 40, 15 ja 50 eurot. Viieeuroseid on kõikidest pangaautomaadist võetavatest rahatähtedest umbes viiendik.
Kui rääkida sularaha kasutamisest üldse, siis mainib Ilisson, et see on tugevalt langema hakanud ning inimesed maksavad tihemini ja väiksemaid summasid kaardiga.
"Sularaha välja võtmine on langenud automaatidest viimase nelja kuuga pea kaheksa protsenti. Sama palju on vähenenud ka summad, mida meie viiekümnesse sularaha sissemakse automaati tuuakse. Kuid huvitav on see, et summad, mis tuuakse meie masinasse, on varasemaga võrreldes kümnendiku suuremad," mainis Ilisson.
Veel üks huvitav muutus viimase nelja kuu jooksul on see, et pea üldse ei ole kuni kevadeni käidud pangas vahetamas euromünte.
Sularahaga arveldamine on drastiliselt vähenenud ka kontorites. Detsembris ja jaanuaris tehti sularaha sissemakse tehinguid kontorites umbes 100 000, siis järgnevatel kuudel on tehingute arv langenud 55 protsenti. Väljamaksed on langenud 25 protsenti.
