Eero Johannes

Kommentaar

Kodumaise ilukirjanduse käibemaksust vabastamisest on räägitud juba pikemat aega. Lugejad on suhteliselt vähevarakad, raamatud on kallid, autorite honorarid ja kirjastuste kasumid väikesed. Seega tuleks eelnimetatud seltskonna maksukoormuse vähendamine eesti kultuurielu elavdamisele igati kasuks.

Allakirjutanu on seisukohal, et mistahes läbimõeldud ja otstarbekohased riigipoolsed sammud kodumaise vaimuvara arendamiseks ja soodsamaks kasutamiseks on tervitatavad ja isegi hädavajalikud. Maksusoodustused on üks lahendusi, võimaldades nii kohalikel autoritel kui ka nende loomingut kasutatavatel kirjastajatel vähemalt ots-otsaga kokku tulla.

Mis on "algupärane"?

Paraku tekitab ettepanek vabastada käibemaksust algupärased kirjandusteosed ja lasteraamatud allakirjutanus mitmeid küsimusi, millele tuleks kas enne käibemaksuseaduse parandamist (kui riik otsustab autoreid sel moel toetada) või pärastpoole praktilise rakendamise käigus vastused leida.

Ettepaneku kohaselt vabastatakse käibemaksust algupärane ilukirjandus ja lastekirjandus. Jääb selgusetuks, mida tähendab sõna "algupärane"? Kas algupärane kirjandus on eestikeelne Eesti alaliste elanike poolt loodud kirjandus või laieneb vabastus ka kohalikest elanikest vähemusrahvuste omakeelsele loomingule (juudid, venelased, mustlased, aserid)? Kas väliseestlaste ja pagulaste võõrsil loodud teosed on algupärased või mitte? Aga kodu-eestlaste Eestis loodud võõrkeelsed teosed?

Tuleb lahendada küsimus, kas maksuvabastus kehtib, kui eesti (algupärase) teose autor on müünud oma autoriõigused välisriigis registreeritud äriühingule st maksuvabastusest kasu saav omanik on välismaalane.

Kas algupärased teosed on muuhulgas ka teosed, millel on mitu kaasautorit, kellest ainult üks on Eesti alaline elanik? Näiteks populaarteaduslike teoste puhul on selline võimalus üsna reaalne. Kui suur peaks olema eesti autori panus, et teost võiks lugeda algupäraseks?

Kas käibemaksust on vabastatud ka nn tuletatud teosed (stsenaarium, dramatiseering, tõlge, adaptsioon)? Näiteks kui eesti dramaturg loob eesti kirjaniku teose alusel näidendi, kas selle tirazheerimine peaks olema maksuvaba või mitte? Kui siiski otsustada, et romaani põhjal kirjutatud näidendiga ei ole tegemist nn algupärase teosega - miks eelistada kohalikku kirjanikku kohalikule dramaturgile? Või vastupidi, lugeda nimetatud näidendit maksuvabaks, kas siis ei peaks vabastama käibemaksust ka tõlked, sest autoriõiguse seisukohalt on tõlge samasugune tuletis nagu teise teose alusel loodud dramatiseering, libreto või stsenaarium.

Kes hoiab raha kokku?

Samuti tuleks selgitada, milline on raamatute kui kauba nn hinnaelastsus - st mil määral võiks trükiste hinna langus mõjutada raamatumüügi käivet. Ehk lihtsamate sõnadega öeldes: kas Eesti keskmine elanik (sissetulekuga ligi 2900 krooni kuus), kes jätab 100-kroonise romaani ostmata, ostaks selle 82 krooni eest? Kui ilmneb, et trükiste hinna 18-protsendine langus ei mõjuta oluliselt raamatute käivet, tuleks kaaluda, kas seesugusel maksuvabastusel on üldse mõtet, vähendavad ju igasugused maksusoodustused riigi niigi "kõhnukest" rahakotti.

Kirjastajatel on võimalus pärast maksuvabastust hindu üldse mitte alla lasta (või alandada vähem kui 18%) ja ülejäänud raha suunata omaenda kasumi suurendamiseks või maksta honoraridena autoritele. Peaks selgeks saama, keda soovitakse maksuvabastusega esmajärjekorras toetada, kas lugejaid, kirjastajaid või autoreid.

Ettepaneku kohaselt ei vabastata kõiki trükiseid käibemaksust, vaid ainult osa, see võib tekitada tugeva surve nn piraatraamatute väljaandmiseks. Maksuvabastuse rakendamisel on vaatamata eeltoodule siiski oodata algupäraste (mis nad ka ei oleks) raamatute hinna langust. Praktika näitab, et turul konkureeriva kauba erinev maksustamine või maksumäärade järsk muutmine kutsub sagedasti esile maksupettusi ja piraattoodangu ning salakauba tungimise turule. Tõlgete õiguspärasel väljaandmisel moodustab autoritasu välisautorile (kirjastusele, agentuurile) ja tõlkijale praegugi küllalt olulise osa raamatu kirjastamise eelarvest, liiati kui autoritasud tuleb välja maksta enne raamatu väljaandmist.

Samuti tekib küsimus, miks laieneb maksuvabastus ainult algupärastele kirjandusteostele. Sama loogika alusel võiks käibemaksust vabastada ka kohalike autorite loominguga helikandjad, noodid, arvutiprogrammid jm massitiraazhides levitatavad (ja käibemaksustatavad) intellektuaalse tegevuse tulemused, mis peaksid riigile kirjanduse kõrval võrdselt tähtsad olema.

Maksusoodustuste andmine on riigi võimalus sättida prioriteete Eesti Vabariigi arengus. Allakirjutanu on seisukohal, et maksusoodustustest on tõepoolest kasu, (ükskõik mil moel neid rakendatakse), kui autorite õiguste üle valvama seatud riiklikud institutsioonid suudavad Eesti turu piraattoodetest puhtana hoida.