Tuumareaktorite plaanitav sulgemine on andnud Rootsis alust teravateks vaidlusteks.

"Milleks sulgeda suurepäraselt töötav jaam, kui see tähendab energianappust ning süsinikdioksiidi suuremat atmosfääri paiskamist," tsiteeris Reuters tehase suhtekorraldaja Lars-Gunnar Fritzi sõnu.

Tuumakatastroofi kartvad rootslased hääletasid 1980. aastal toimunud referendumil tuumaenergiast järk-järgulise loobuise poolt. Tuumaenergia annab 47 protsenti Rootsi energiavajadusest.

1997. aastal otsustas valitsus sulgeda mullu novembris ühe Barsebäcki kahest 615-megavatisest reaktorist, teine reaktor peaks seiskuma 2001. aastal.

Barsebäck-1 sulgemine läks riigile maksma 8,3 miljardit krooni kompensatsioonidena tuumajaama omanikule Sydkraftile.

Teise reaktori sulgemine tekitaks Rootsis energiapuuduse nelja teravatt-tunni ulatuses ja sunniks Rootsit elektrit Põhjamaade energiaturult juurde osta.

1997. aasta otsus näeb ette, et valitsus peab tõestama, et Barsebäcis toodetud enrgiat asendatakse puhta energiaga, mis on saadud tuule, päikeseenergia, bionmassi ja hüdroenergia abil.