Likviidse puidu raie erametsamaalt ületas ühe miljoni tihumeetri võrra likviidse puidu raie riigimetsamaalt. Lageraie pindala ületas metsauuenduse pindala 2,1 korda, teatas ETAle statistikaamet.

Riigimetsa Majandamise Keskuse andmetel raiuti riigimetsamaal likviidset puitu 2,6 miljonit tihumeetrit, mis oli neli protsenti vähem kui 1999. aastal ja moodustab 41 protsenti kogu likviidse puidu raiest. Puidu keskmine väljaraie riigimetsamaal oli lageraiel 238 tihumeetrit hektarilt ja harvendusraiel 50 tihumeetrit hektarilt.

Erametsamaal raiuti raiedokumentide järgi 3,7 miljonit tihumeetrit likviidset puitu, mis on samapalju kui 1999. aastal. Raie erametsamaalt moodustab kogu likviidse puidu raiest 57 protsenti.

Puidu keskmine väljaraie erametsamaalt oli lageraiel 193 tihumeetrit hektarilt ja harvendusraiel 30 tihumeetrit hektarilt.

Raiedokumentide järgi raiuti ebaseaduslikult võõrandatud, peremeheta, põllumajanduskoolide halduses olev ja muul maal 0,2 miljonit tihumeetrit likviidset puitu, mis on 40 protsenti vähem kui 1999. aastal. Kogu likviidse puidu raiest moodustas raie muudel maadel kaks protsenti. Likviidset küttepuitu raiuti 1,6 miljonit tihumeetrit.

Mullu tehti uuendusraiet 25.600 hektaril ja metsa uuendati 9200 hektaril, sellest 78 protsenti riigimetsamaal. Metsa istutati 5000 hektarit, sellest 3400 hektarit kuuse-, 1000 hektarit männi- ja 500 hektarit kasemetsa. Mullu külvati metsa 1700 hektarit. 2500 hektaril aidati kaasa metsa looduslikule uuenemisele.

Statistikaameti teatel hukkus 2000. aastal 1130 hektarit puistuid. Selle peamised põhjused olid juuremädanikud ja metsloomade tekitatud kahjustused. Kahjustatud puistute pindala oli eelmise aasta lõpus 16.800 hektarit, mis on 23 protsenti suurem kui aasta tagasi. Kahjustusi põhjustasid peamiselt ulukid (8800 hektaril) ja ebasoodne veerez^iim (3300 hektaril).