Nii pidi vajaliku tõendi hankimiseks arste külastama ka autojuht, kes aitab postipakke peale/maha laadida. Sest mine tea, ehk on pakis vorst või kilud.

Tallinna Postikeskusest öeldi napisõnaliselt, et tervisekontrollis käisid ka nende töötajad. Samas kinnitati näiteks Rakvere peapostkontorist, et pole toidupakke vastu võtvaid ametnikke kunagi tohtri juurde saatnud ja keegi pole nõudnud ka.

PEAKONTOR IMESTAB. Eesti Posti pressiesindaja Eve Aab üllatus juhtumist kuuldes. Küll on tema sõnul asutus teadlik sellest, et toiduseadus nõuab kohustuslikku tervisekontrolli neilt, kes puutuvad kokku söödava kaubaga. Ehk: kui postkontorist saab nätsu, šokolaadi või leiba jms, on müüjal ette näidata asjakohane tervisetõend. Vastav käskkiri liikus Aabi kinnitusel peamajast kõikidesse postkontoritesse. “Täitmist jälgime karmilt,” ütles ta.

“Loogiliselt võttes puutub autojuht toiduga kokku,” arutles ta. Samas nõustub ta küsijaga, et söödav on kinnises vineerkastis ja selle kaenlasse haaraja ei ohusta kuidagi vanaema saadetud moosi.

Võimalik, et loo tagamaaks on määrus, mis käskis toiduainetega tegelevatel ettevõtetel end 1. jaanuarist toidukäitlejatena arvele võtta, pakkus pressiesindaja Aab.

Küsimusele, kas Eesti Post on toidukäitleja, lubas ta vastata hiljem. “AS Eesti Post toetab igati ja vastavalt seadusele ka finantseerib oma töötajate regulaarset tervise kontrollimist,” seisab e-kirjaga tulnud vastuses.

SEGASED LOOD MOOSI JA KILUGA. Tervisekaitseinspektsiooni nõuniku Agnes Jürgensi sõnul otsustab iga ettevõtte ise, kas ta peab end toidukäitlejaks või mitte. Muidugi vastavalt sellele, millega ta tegeleb ja silmas pidades vastavaid seadusi. “Midagi kummalist pole, kui Eesti Post on ise nii otsustanud. Tegelikult on ju hea teada, et sealsed töötajad on terved. Lõppkokkuvõttes pole tarbijale sellest midagi halba,” ütles Jürgens.

Kas Eesti Post on teie arvates toidukäitleja, küsis põllumajandusministeeriumi veterinaar- ja toiduosakonna juhataja Hendrik Kuusk vastu pärimisele, kas toiduseadus tõesti tervisekontrolli nõuab. “Sama küsimusega pöördus meie poole ka üks rahvusvaheline kullerifirma: vahendame toidupakke, kas peame käitlejana tunnustatud olema? Toiduseadusest seda välja ei loe ja taolist määrust olemas pole,” ütles Kuusk. “See on mingite inspektorite täielik väljamõeldis. Olen kuulnud, et isegi postiljonidelt on tervisekontrolli nõutud. Kui postkontori töötaja müüb toitu, siis võib tervisekaitseinspektsioon seda nõuda.”

Kuuse sõnul oleks Eesti Posti laiendatud tervisekontrolli ainus põhjendus ettevõtte otsus see kõigile töötajatele kohustuslikuks teha. “Miks sellega toiduseaduse taha poetakse, ei oska ma öelda,” sõnas ta.

AS Eesti Post on tihedaima tegevusvõrguga ettevõte Eestis, kellel on klientuuri teenindamiseks üle vabariigi 601 struktuuriüksust.

AS Eesti Post kaudu edastatakse kirju, pakke, perioodilisi väljaandeid, ekspress- ja muid saadetisi.