Hiinlase palkamiseks kuluks kaheksa kuud
“Oleme hakanud nutma ja langenud masendusse,” ütles BLRT Grupi arendusdirektor Dimitri Kubõškin. “Riik paneb jala ette, annab hoobi selga, ei taha muredest kuuldagi.”
BLRT Grupp esitas nimelt kaheksa kuud tagasi majandusminister Edgar Savisaarele taotluse tuua ajutiselt oma
Tallinna tehasesse tööle 80 Ukraina laevakorpuseehitajat. Selliseid ametimehi Eestist ei leia, sest neid pole siin kunagi koolitatud.
Tööle Klaipedasse
Kubõškini sõnul pole minister aga siiani mingit vastust andnud. Tänu sellele on firma tema sõnul olnud sunnitud suunama kaks suurt 700 miljoni kroonist tellimust BLRT Grupi Leedu Klaipeda laevatehasesse. Sada BLRT Grupi Tallinna tehase töölist käivad nüüd koguni Klaipedas tööl.
Tööjõupuudusega on hädas ka Skype, kelle arenduskeskuses Tallinnas töötab 180 inimest. Skype Eesti juhi Sten Tamkivi sõnul on Eestis kokku vaid umbes 2500 tarkvaraarendajat. Firma võib Tamkivi hinnangul töötajate arvu kasvatada 350–400-ni aga seal on ka lagi – rohkem lihtsalt ei ole Eestis selliseid spetsialiste.
Tamkivi sõnul saabub Skype´i iga päev üle maailma palju CV-sid, ent näiteks Hiinast ja Indiast tulevad CV-d lükatakse kohe kõrvale, kuna nendele tööloa, viisa jm vajalike dokumentide saamine on liiga kulukas ja aeganõudev. “Ühe Hiina tarkvaraarendaja Eestisse tööle toomine võtaks aega vähemalt kaheksa kuud.” Skype Eesti kontori töötajatest on umbes kuuendik välismaalased ja enamik neist pärit Euroopa Liidust.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse esimees Alar Kolk soovitas firmadel, kelle areng Eestis jääb tööjõupuuduse taha, sama ärimudeliga välismaale laieneda.
Euroopa Komisjoni voliniku Siim Kallase kabinetiülema Henrik Hololei sõnul peaks Eesti oma tööjõuturu avama väljastpoolt Euroopa Liitu tööle tulijatele.
Tõsine probleem
Majandusministri nõuniku Heido Vitsuri sõnul on BLRT Grupp saanud oma soovile tuua Eestisse Ukraina töölisi mitmeid vastuseid, aga need on olnud eitavad.
Küsimus on tema sõnul selles, et BLRT on kujunenud justkui läbisõiduhooviks – kui 70–80 ukrainlast saaks loa Eestis töötada, siis 30 neist ei hakkaks siin tööle, vaid liiguks edasi kuhugi Lääne-Euroopasse veelgi kõrgemale palgale.
Vitsur soovitas BLRT Grupil tegeleda pigem kohaliku tööjõu otsimise, värbamise ja koolitamisega, selle asemel et minna lihtsa vastupanu teed ja tuua töölisi Ukrainast, kus on nende palgad kaks-kolm korda madalamad. Vitsuri sõnul on Eesti tööjõupuudus siiski kaheksa protsenti ning tööga hõivatute osakaal tööealistest ei ole kõrge.
