Kõrgtehnoloogia ? liiga sageli kasutatud ja segase tähendusega sõnaühend

Majandust kõrg- ja madaltehnoloogilisteks tööstusharudeks jagada on ohtlik.

Hiljuti avasid Soome firmad Eestis kaks uut elektroonikatehast ? Elcoteqi tehase laienduse Tallinnas ja Efore Pärnus. Tõenäoliselt paraneb sellega veelgi Eesti positsioon.

Fakt, et 14,6% Eesti ekspordist oli 2001. aasta andmetel kõrgtehnoloogiline, näitab Eestit heas valguses. Veelgi paremas valguses näitab Eestit statistika, mille kohaselt oli ajavahemikul 1996?2001 Euroopas vaid kaks riiki, mille kõrgtehnoloogilise ekspordi maailmaturuosa kasvas Eesti omast kiiremini.

Maa peale tagasi

Maa peale tagasi asetab Eesti number, mille järgi kõrgtehnoloogilistes tööstusharudes loodud lisandväärtus moodustab riigi majanduses loodud kogulisandväärtusest kõigest 3,4 protsenti, mis on üle kahe korra vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Põhjuseks see, et midagi vapustavat Eestisse rajatud elektroonikatehastes ju ei tehta ? seal komplekteeritakse asju mujal toodetud detailidest ja mujal välja arendatud ideede järgi.

Kuid ettevaatust ülistavate või mahategevate hinnangute andmisel statistika ja uudiste põhjal, mis räägivad kõrgtehnoloogiast ? seda sõna kasutatakse viimasel ajal nii palju, et tema tähendus on devalveeruma hakanud.

Nimetatud statistika tõmbab piiri kõrg- ja madaltehnoloogiliste majandusharude vahele selle järgi, kui palju neis panustatakse raha uurimis- ja arendustöödesse. Praegu kasutusel oleva klassifikatsiooni järgi loetakse kõrgtehnoloogilisteks sektoriteks kosmosetehnika, arvutite ja kontoritehnika, elektroonika ja sidevahendite ning ravimite tootmist. Kesk-kõrgtehnoloogiliseks loetakse teadusinstrumentide, mootorsõidukite, nii elektri- kui ka muude masinate ja keemiatoodete tootmist. Laevaehitus, metallurgia ja naftatööstus on kesk madaltehnoloogilised harud. Tekstiili- ja rõivatööstus, toidu-, joogi- ja tubakatööstus, puidu- ja mööblitööstus ning trükitööstus loetakse madaltehnoloogilisteks aladeks.

Jaotuse koostanud OECD eksperdid tunnistavad ise ka, et ?paljud tooted, mida tehakse kõrgtehnoloogiliselt on kesk- või madaltehnoloogilised, samamoodi nagu osa kesk- või madaltehnoloogiliste harude toodangust on kõrgtehnoloogiline?.

See, et kõrg- ja madaltehnoloogia vahele on nii raske selget piiri tõmmata, võib viia valede otsuste tegemiseni riigi tööstuspoliitikas. Ettevõte, mis tegutseb kõrgtehnoloogiliseks liigitatud tööstusharus, saab tavaliselt külge emotsionaalse sildi ?hea? või ?eesrindlik?, madaltehnoloogilised aga pälvivad palju vähem tähelepanu ja lugupidamist. Samas võib arvata, et näiteks statistikas madaltehnoloogiliseks liigitatava rõivatööstusettevõtte Baltika või kesk-madaltehnoloogilisse tööstusharru kuuluva Balti Laevaremonditehase potentsiaal Eestisse jäävat lisandväärtust luua on suurem, kui äsja avatud elektroonikatehastel.