Maailma suurim rebaste farm Audrus suleb uksed
Pärnumaal asuva Audru karusnahafarmi omanikud võtsid tänavu 8. oktoobril vastu otsuse tegevus lõpetada.
Põhjuseid, miks ligi viieküm-neaastase ajalooga ja maailma üks suurimaid rebasekasvandusi karusnahatootmise lõpetab, on ettevõtte juhi Ragner Matsalu sõnul palju. “Üks neist on kindlasti viimase kolme aasta jooksul kokku kaheksa miljoni kroonise kahjumiga töötamine,” tõdes ta.
“Samuti on tõusnud looma-sööda hinnad ning töötajad soovivad saada senisest kõrgemat palka, mida ettevõtte finantsolukord aga välja ei kannata,” sõnas Matsalu. Töötajaid on rebasekasvanduses 42 ja kuna nad kõik pole Audrust, ei tohiks koondamine valla tööpuudust oluliselt tõsta.
Samuti on likvideerimise mõjuvaks põhjuseks see, et 2009. aastal jõustuvad karusnaha-farmidele Euroopa Liidu uued nõuded, mille täitmiseks oleks Audru rebasekasvandusel tarvis vähemalt kümne miljoni krooni suurust rahasüsti. Ettevõttel endal sellist summat kuskilt aga võtta pole. “Seda pole kahjuks ka kuskilt mujalt tulemas, kuna ükski finantsasutus ei soovi investeerida ettevõttesse, kellel on palju vaenlasi,” rääkis ta. Suuresti on ettevõtte viimaste aastate ebaedu ja kahjum olnud tingitud ka rebasekutsikate rohkest suremusest ja karja laastanud haigustest. Loomakaitsjate survel ei ole Matsalu sõnul ettevõttele nii suurt rolli, et selle tõttu töö lõpetada.
Kallid kasukad
Likvideerimise ajaks leiab enamik loomadest oma lõpu kallites kasukates ja rebasekraedes. Osa loomi loodetakse müüa ka teistesse farmidesse.
“Selleks, et saaksime jätkata karusnahakasvanduse tööd, oleks meil vaja ka uut asukohta,” tõdes Matsalu. Praeguse farmi ümber on rajatud elurajoone, mille elanikke häirivad kasvanduse ebameeldivad aroomid.
Senisel karusnahafarmi 44-hektarilisel territooriumil tehakse detailplaneeringud, mis hiljem müüakse maha kruntidena kas elumajade või büroohoonete ehitamiseks.
Karusnahafarmi omanikeringi kuulub kaks Soome eraisikut ja kaks Eesti eraisikut, nende seas ka Ragner Matsalu.
Rebasekasvatus algas aastal 1925
•• Eestis tehti hõberebasekasvatusega algust 1925. aastal, kui Aegviidus Nelijärvel asutati esimene karusloomakasvatus.
•• Toona toodi Eestisse neli paari hõberebaseid Kanadast Prints Edwardi saarel asuvast Ch. Daltoni kasvatusest.
•• Loomad saabusid 28. detsembril 1925. Seda kuupäeva loetaksegi vääriskarusloomakasvatuse alguseks Eestis.
•• Audru karusloomakasvanduse asutamisajaks on 1. oktoober 1959, mil ETKVL-i juhatuse määrusega moodustati ETKVL Audru Karusloomakasvandus.
•• Ühe kõrgklassi kasuka meisterdamiseks läheb vaja kaheksa rebase nahka.
•• Karusnahaks läinud rebaste liha kõigepealt sügavkülmutatakse ja seejärel jahvatatakse.
•• Toode kõlbab söödaks teistele farmi loomadele.
