Tulude juurdesaamiseks loodetakse raha saada üksikisiku tulumaksu suurendamisega ja kinnisvaramaksu tõstmisega, vahendas LETA. Rahandusminister Einars Repše sõnul on järgmise aasta tulud 3,73 miljardit latti (82 miljardit krooni) ja kulud 4,3 miljardit latti (95 miljardit krooni).
Repše kinnitas, et Läti kodanike jaoks võivad kärped olla üsna valulikud, vahendas Diena.
"Läti võib hakata nautima majanduse praeguseid vilju," arvas Repše, kelle sõnul ei tohiks järgmiste aastate eelarveid enam nii ulatuslikud kärped oodata. Valitsus otsustas ka võrdsustada riigikohtu ülemkohtuniku palga peaministri omaga.
Selle nädala algul teatas Läti valitsus, et kavatseb järgmise aasta eelarvet kärpida 500 miljoni lati (11 miljardit krooni) võrra, mille saamiseks vähendatakse kulusid 322 miljoni lati (7 miljardit krooni) ja suurendatakse tulusid 178 miljoni lati (3,9 miljardit krooni) võrra. Seim peaks eelarve osas otsuse langetama 28. oktoobril.
Valitsuse otsus sillutab teed riigieelarve vastuvõtmiseks, mille järel tekib Lätil võimalus saada rahvusvahelistelt laenuandjatel laenu. Nii Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Euroopa Komisjon kui Rootsi, kelle suurimad pangad tegutsevad Balti regioonis, on nõudnud Lätilt varem lubatud eelarvekärpeid.
Sel nädalal väisas Lätit Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquín Almunia, kes nõudis laenuandjatele antud lubaduste täitmist ja eelarvekärbete teostamist, vastasel korral peab Läti tema sõnul seisma silmitsi tõsiste tagajärgedega.
"Kui rääkida ausalt, siis ma ei näe alternatiive," kinnitas tookord Almunia. "Kas tõesti oleks devalveerimine parem?"
Lätis nähakse oma probleemidele peamist päästerõngast liitumises euroga, kuid Almunia sõnul ei juhtu see mitte enne 2014. aastat.

Läti versus laenuandjad
Läti on rahvusvaheliste laenuandjate survel arutanud eelarvekärpeid juba mõnda aega. Laenuandjatele mõjus aga külma dušina, kui Läti keeldus täiendavate tulude saamiseks eluasemeruumide maksu kehtestamast. Kui peaminister Valdis Dombrovskis kavatses laenuvõtjate vastutuse siduda tagatisvara väärtusega, tõusid laenuandjad lausa tagajalgadele.
Lisaks IMF-le nõuab Euroopa Liidu eesistujariigi Rootsi valitsus Lätilt finantssüsteemi stabiliseerimiseks Dombrovskise valitsuse varem lubatud kärpemeetmete rakendamist.
Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt teatas, et Läti peab rahvusvahelise abipaketi saamiseks tegema suuremaid eelarvekärpeid, rahandusminister Anders Borg kinnitas aga, et poliitilised märgid Lätis on murettekitavad ja nõudis, et Läti kärbiks oma kulutusi 500 miljoni lati võrra. Ta nentis, et majanduskriisi süvenemine Balti riikides võib mõjutada kogu Põhjamaade regiooni.
Dombrovskis kinnitas omakorda, et kärped toovad riigis kaasa sotsiaalse ebastabiilsuse. Tema sõnul mõjuvad eelarvekärped halvasti riigi majanduse taastumisele.
"Sel võib olla halb mõju majanduse taastumisele ja see võib suurendada sotsiaalset ebastabiilsust," märkis Dombrovskis.
Kriitikanooli lendas ka Lätis endas, kui keskpanga juht Ilmars Rimševics arvas, et riik peaks järgmisel aastal püüdlema eelarvedefitsiidi asemel tasakaalustatud eelarve poole, vahendas lätikeelne Delfi. Ta materdas samas valitsust eelarvekõnelustega venitamise eest, kuna hetkel tehakse see kiirustades ja uisapäisa, mille käigus võidakse aga teha vigu.

Troostitud kärped
Läti on tänavuste lisaeelarvetega liikunud karmile kärpeteele, mis puudutab iga kodaniku rahakotti alates presidendist ja lõpetades madalapalgalise riigiametnikuga.
Kõigi riigiametnike palku on kärbitud 20 protsendi, ministeeriumite halduskulusid 30 protsendi ja mitmete riigiametite omi 50 protsendi ulatuses. Riigiettevõtetes on likvideeritud nõukogud ja peatatud koolitusprogrammid.
Riik kärbib ka vanemahüvitisi 10 protsendi võrra, pensioneid 10 protsenti, seejuures vähenevad pensionid töötavatel pensionäridel koguni 70 protsenti. Vanglaameti eelarvet on kärbitud 30 protsendi võrra, osasid riigi hooldekodusid ootab sulgemine, Riia linnavolikogu otsustas järgmise kolme aasta jooksul sulgeda 16 õppeasutuse uksed. Need on vaid mõned näited troostitust finantsolukorrast Lätis.
Samas otsustas Läti kolmapäeval pikendada oma Afganistani missiooni järgmise aastani.
Praeguse prognoosi järgi võib Läti järgmise aasta eelarvedefitsiit ulatuda 7,5 protsendini. Läti taotles eelmisel aastal 7,5 miljardi euro (117 miljardit krooni) suurust rahvusvahelist laenu. Lisaks Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) on Lätile lubanud abi anda ka Maailmapank, Euroopa Komisjon ja mitmed riigid.
Eelmise aasta teises pooles halvenenud majandusolukord on Läti majanduse viinud langusesse, tööta on üle 140 000 inimese. Pahameel valitsuse vastu viis 13. jaanuaril Riias rahutusteni, mille järel astus Ivars Godmanise valitsus tagasi.