500 kodu on pandud sundmüüki
Kuigi majanduslangus näitab tasapisi vaibumise märke, võib inimestel veelgi laenuprobleeme tekkida. Ainuüksi kaks suurpanka – Swedbank ja SEB – on tänavu sundmüüki pannud kokku ligi 500 eluaset, kümnete korterite ja majadega on hädas ka teised Eesti pangad.
Swedbanki Eesti juht Priit Perens kardab, et järgmisel aastal võib laenumaksetega hätta sattunute vara viimase väljapääsuna müüki jõuda isegi rohkem kui tänavu. „Ettevõtete osas on ületähtaegsete võlgnevuste kasv suhteliselt rahunenud, eraisikute osas kasv jätkub, kuid see on aeglustunud. Seda mõjutab jätkuvalt tööpuuduse kasv,” ütles Swedbanki Eesti juht Priit Perens.
Statistikaameti andmeil oli kolmandas kvartalis töötuid üle saja tuhande. Töötuse kasv on küll aeglustunud, teisalt on oluliselt rohkem heitunuid ehk inimesi, kes enam tööd ei otsigi.
Aktiivne turg oleks abiks
Perensi hinnangul ongi just oluline, kui pikaajaliseks töötus kujuneb, sest enamasti pakutakse murega panga poole pöördunuile laenu põhiosa või intresside maksepuhkust.
„Senine praktika on näidanud, et tulemus on üllatavalt hea: pooled, kes on maksepuhkust kasutanud, on oma probleemidest üle saanud. Kui aga tööpuudus kasvab ja muutub pikaajaliseks, siis nii lihtsalt ei lähe,” kartis ta.
Tänavu on Swedbank laenu tagatiseks olevat vara kohtutäituritele müüa saatnud umbes 400 korral.
„Turg on küll juba stabiliseerunud, aga kui ta nüüd veel natuke aktiivsemaks muutuks, et inimestel oleks endal lihtsam kortereid müüa, siis leeveneks olukord kindlasti. Kui ostjate ja müüjate hinnangud üksteisele lähenevad, siis jääb ka probleeme vähemaks,” sõnas pangajuht.
Muret väljendas ka Sampo panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur, kelle sõnul on pank aasta jooksul sundmüügi teed kasutanud ligikaudu 40 korral. „Pank teeb omalt poolt kõik, et jõuda lahendusteni, kus ei ole vaja tagatisvara sundmüüki panna. Samas ei tõota tööpuuduse jätkuv kasv kiiret paranemist laenuvõtjate laenuteeninduse koha pealt ka järgmiseks aastaks,” arvas Vanajuur.
Tööpuuduse muret aitaks aga leevendada euro tulek, mis taastaks usalduse Eesti vastu ja tooks seega siia investeeringuid, arvab Priit Perens. „Piisab juba sellest, kui märtsis-mais öeldakse kindel „jah”, et Eesti täidab kriteeriumid.”
SEB eraisikulaenude suuna äriarendusjuht Triin Messimas usub seevastu, et olukord paraneb siiski juba praegu. „Trend näitab, et probleemsete eluasemelaenude arv ja osakaal vähenevad,” sõnas ta.
SEB on tänavu eraisikute vara täitemenetlusse saatnud üle saja korra. Uus omanik on leitud vaid üksikutel juhtudel. Enamik võlgnevusi lahendatakse nagu teisteski pankades näiteks maksepuhkusega ja laenutähtaja pikendamisega. Kui klient võlaga tegelda ei soovi, pöördub pank kohtusse: otsuse põhjal hakkab kohtutäitur laenu tagatist müüma.
Kohtutäiturite sõnul on neil viimasel aastal olnud oluliselt rohkem tööd. „Aga nüüd hakkab olukord vist tasapisi stabiliseeruma,” arvas kohtutäiturite täiskogu juhatuse liige Mati Kadak.
Tema väitel saab olukorda täpsemalt hinnata kevadel, kui külm kütteperiood läbi saab.
„Ega keegi esimese kuuga veel pankrotti lähe, aga mitme kuu möödudes võib raskeks minna,” arvas ta.
Kohtutäitur Oksana Kutšmei ütles, et tegeleb praegu 68 objekti müügiga, mis heal juhul lähevad müügiks neljandal-viiendal enampakkumisel ja müümiseks kulub keskmiselt aasta. Hinda langetatakse esialgu küsitud summast kuni 70 protsenti.
Laenuintressid tooks alla euro
•• Praegu pankade riskimarginaalide tõttu suhteliselt kõrgel olevad laenuintressid võiksid eurole üle minnes langeda.
•• „See aeg, mis oli 2007. aastal, ei tule ilmselt niipea tagasi. Kui tuleb uudis, et meid eurotsooni vastu võetakse, siis marginaalid tõenäoliselt langevad, kui tuleb eitav otsus, siis võib see marginaale isegi tõsta,” arvas Swedbanki Eesti juht Priit Perens.
•• Praeguste intresside taset peab Perens aga õigustatuks. „See peegeldab ikkagi keskkonnariski ja teiseks ka üldist turuolukorda,” sõnas ta.
