Kati Kusmin: kaupehed valmistuvad euro tulekuks
Et euroks valmis olla, tuleb läbi viia mitmeid tehnilisi tegevusi, alates sellest, kuidas toimetada perioodil, mil on kohustus arveldada kahes valuutas - eurodes ja kroonides -, kuni selleni välja, kuidas rahasahtleid kassadesse organiseerida.
Kusmini sõnul algab aga suurem ettevalmistus aasta teises pooles, kuna siis on selge, kas euro järgmisel aastal tuleb või ei tule.
Kaupmeeste liit tegeleb Kusmini sõnul ka maksuküsimustega ning seda nii omavalitsuste kui ka riigi tasandil. "Näiteks müügimaksu teema, mis Tallinna piirkonnas tegutsevaid kaupmehi väga valusalt puudutab. Samuti on üleval erinevate pandipakenditega seotud teemad," rääkis Kusmin.
Ta pidas oluliseks, et seadusi ja määrusi ettevalmistavad inimesed arvestaksid ka liidu arvamusega ja juba eelnevalt pöörduksid liidu poole, mitte alles siis, kui tuleb tagajärgi lahendada.
Jaekaubandusturu kohta üldiselt arvas Kusmin, et ühinemisi ja koostööd võib vabalt ette tulla. "Seda, kui palju Eestis erinevaid kette peaks olema, selle kohta ei tahaks ma ühtegi numbrit välja öelda. Ma usun, et igal ajal jäävad suuremad ja väiksemad, kohalikud tegijad."
"Täna on kindel trend see, et selliseid ühe või paari poega tegutsejaid jääb vähemaks. Neid poode on ka erinevates valdkondades kinni pandud."
Eesti tarbijateühistute keskühistust (ETK) rääkides ütles Kusmin, et praegu on eesmärgiks säilitada võimalikult palju kauplusi. "Kui tõesti peaks juhtuma, et oleme sunnitud mõne poe kinni panema, siis tahaks mõnes muus kohas kindlasti laieneda ja kasvada," sõnas ta.
"Täna me vaatame kaupluse põhiselt, et kuidas ta oma tulude ja kuludega toime tuleb, aga ka natuke laiemalt, ühistu põhiselt ja kergekäeliselt ühtki müügikohta kinni ei pane."
