Euro tuleb 2011. aastal, enam pole mingit kahtlust
Rahandusministeeriumi esialgsetel andmetel kujunes 2009. aasta riigieelarve puudujäägi suuruseks 1,7 protsenti SKT-st, mis annab piisava kindluse oodata suvel Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogult jah-sõna Eestis euro kasutusele võtmiseks.
Veel mullu novembris ootasid Euroopa Komisjon ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD puudujäägi suuruseks täpselt 3,0%, vaid kümnendiku võrra vähem pakkus tänavu jaanuaris Rahvusvaheline Valuutafond IMF. Ministeeriumi äsja avaldatud hinnangu põhjal lahutab aga Eesti puudujääki Maastrichti kriteeriumi piiriks olevast kolmest protsendist ligi 2,8 miljardit krooni.
„Väga palju see ootusi ei ületanudki, eelarve arvestati üsna täpselt,” sõnas Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur, kes paneb rahandusministeeriumile täpsuse eest hindeks tubli nelja, kuid soovitab ettevõtjatel oma infosüsteemide euro tulekule häälestamisega veel oodata kuni ametliku otsuse saabumiseni.
Vitsur selgitas, et kui arvestada juurde ka detsembris maksutõusude eel kokku ostetud suured laovarud, on selles hinnangus sees ka raha, mis laekus tegelikult alles jaanuaris. „Kui võtta see vahe ära, siis selgub, et summa oli planeeritud väga täpselt.”
Kuigi igakuiseks keskmiseks maksutulu laekumiseks kavandati ligi viis miljardit krooni, laekus jaanuaris tegelikult 6,9 miljardit n-ö eilseid tulusid. Seega võib Vitsuri sõnul hinnata eelarve tegelikuks „tugevusvaruks” umbes pool protsenti. „See tulemus on kindlasti suureks eeliseks ja üks garantiidest, et oleme kolme protsendi sees,” märkis ta.
Lisakulu ettevõtetele
Samal ajal on euro tuleku sõnumeid varakult kuulda võtnud ettevõtjad asunud tegema juba väljaminekuid, et uue raha kasutusele võtmiseks aegsasti valmis olla. Kõige olulisema muudatusena peavad ettevõtted ja teenindusasutused näitama hindu ka eurodes juba kuni kuus kuud enne euro kasutuselevõtu päeva.
Seoses sellega taotleb näiteks SA Eesti Draamateater oma haldusalas oleva Piletimaailma müügisüsteemi tarkvara uuendamiseks kultuuriministeeriumilt ligi veerand miljonit krooni. Uuendus tuleb teha just tarkvara eurole sobivaks kohandamise tõttu, sest alles pisut enam kui aasta tagasi värskendati teatrite piletimüügisüsteemi triipkoodide lugemise võimaluse lisamisega.
Et olla euro tulekus päris kindel, tuleb täpsemaid andmeid riigieelarve puudujäägi kohta oodata veel ka statistikaametilt, kes on pakkunud aeg-ajalt rahandusministeeriumist mõnevõrra erinevaid hinnanguid.
Statistikaameti 26. märtsil avaldatava riigieelarve puudujäägi põhjal koostatakse aruanne, mis saadetakse Eurostatile ja läheb käiku aprillis Eestit ees ootaval hindamisel.
Pärast aruande saatmist on Eurostatil aega kolm nädalat Eestile lisaküsimuste esitamiseks. Eurostat annab oma hinnangu aprilli teisel poolel.
Kui Eesti liitub euroalaga 1. jaanuaril 2011, tehakse otsus nii liitumise kui ka vahetuskursi kohta Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogus (ECOFIN) 6. juulil.
Statistikaameti valitsemis- ja finantssektori statistika osakonda juhtiva Agnes Naaritsa sõnul peaks nende kolme nädala pärast avaldatav hinnang olema eile avaldatud rahandusministeeriumi omaga üsna sarnane. Tema sõnul on näiteks maaostude või muude suuremate summade tõlgendamise osas püütud ministeeriumiga omavahel kokkuleppele jõuda.
Kriteeriumi täitmine kurssi ei taga
•• Eesti inflatsioon jäi Maastrichti inflatsioonikriteeriumist madalamaks mullu novembris ja selline olukord jätkub ka käesoleval ning tuleval aastal, kinnitab rahandusministeerium. Maastrichti kriteeriume valitsussektori võla ja valuutakursi osas on Eesti täitnud alates euroala loomisest.
•• Kummagi eesmärgi täitmine ei taga aga otseselt krooni vahetuskursi püsimajäämist. Kursist rääkides on Euroopa rahanduse direktoraat viidanud hoopis tööjõu ühikukuludele, mille põhjal on kroon pisut ülehinnatud ja oleks vaja suuremat sisemaist palkade-hindade alanemist.
•• „Diskussioone praeguse eelarve puudujäägi suuruse üle ei peaks vahetuskursiga siduma,” vahendas Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk. Ta selgitas, et vahetuskursi teema on seotud meie majanduse konkurentsivõimega, sest kurss määrab selle, kuidas meie hinna- ja palgatase suhestub teiste riikidega. Samal ajal tõi ta ka välja, et Eesti majandus on fikseeritud vahetuskursiga edukalt hakkama saanud juba pea 18 aastat.
