Kas Eesti firmad on ikka euroks valmis?
PricewaterhouseCoopers viis eelmise kuu alguses Eesti juhtivate ettevõtete ja organisatsioonide tipp- ja finantsjuhtide seas läbi küsitluse, milles uuris eurole üleminekuks valmisolekut. Vaatluse all oli nii ette-võtete hinnanguline rahakulu euroks valmistumisel kui ka valdkonniti tehtavad muudatused.
Uuringu andmetel on veidi üle poole vastanutest oma ettevalmistusi kas juba alustanud või teostanud ettevalmistavad uuringud ning on eeltööd alustamas. Ent ligi pool küsitletutest ei ole veel ühtegi ettevalmistust eurole üleminekuks teinud või ei pea seda vajalikuks.
Pooled vastanuist usuvad, et üleminekuks vajalik investeering jääb alla 100 000 krooni, ent 20% hindavad oma üleminekukulude maksumuseks üle miljoni krooni. Seni viimati euroalaga liitunud Slovakkia ettevõtjate kogemus näitab aga, et peaaegu kõikidel läks lõplik kulutus suuremaks, kui esialgu mõeldi.
Tõsi, kuna Eesti ettevõtjate eurole ülemineku valmiduse uuring viidi läbi suuremate, edukamate ja uuenduslikumate ettevõtete seas, siis ei pruugi küsitluse tulemus lõpuni peegeldada keskmise ettevõtte eurovalmidust või näitab see asja veel liigagi rõõmsatooniliselt. Ent peasuuna annab kätte ilmselt küll.
Maag Lihatööstuse juht Olle Horm ütleb Ärilehele, et nemad on täpselt nii kaugele jõudnud, et just nüüd tuleb teenusepakkuja külla ja hakatakse majandustarkvara üle läbi rääkima. „Mingil hetkel peame kahte baasi korraga pidama,” märgib Horm. „Ega mingit suurt paanikat ei ole, aga väiksemate asjadega on ikka vaeva. Eks eestlased on nagu head üliõpilased ja jätavad asju viimaseks minutiks. Kui lõpusirgel tuleb tagasilöök, siis võib raskeks minna.”
Horm loodab, et nende puhul jääb ettevalmistusele kuluva investeeringu suurus 100 000–200 000 krooni kanti. „Eks toiduainetöösturid on teada-tuntud koid – et see investeering tagasi teenida, peaksime vähemalt viis tonni vorsti müüma,” naerab Horm.
OG Elektra omanik, tööstur ja kaupmees Oleg Gross on euroks valmistumisega juba kõvasti tegelenud. „Muidugi ei saa kõike päris euro kraesse ka panna, sest meie maapoed olid varem kassapõhised. Need oleme kõik ringi ehitanud ja tarkvarasse suured investeeringud teinud,” kommenteerib Gross. Tema sõnul ulatus investeering 3–4 miljoni kroonini. „Ootaks nüüd lõpliku eurootsuse ära ja siis vaatame edasi, et milliste sahtlitega peaksid uued kassad olema ja kuidas sajad tuhanded hinnasildid ära vahetada,” märgib Gross. Samal ajal näeb ta, et tulevikus võib probleeme tekkida komakohtadega.
