Mitmekülgne spelta ehk okasnisu

Kui nisu jutuks tuleb, siis osatakse enamasti nimetada talinisu ja suvinisu. Mida aga kujutab endast speltanisu ja millised on tema head omadused teiste sortidega võrreldes, sellest räägib toitumisteadlane Mai Maser.

Speltanisu on vanemaid kultuurtaimi, mida on kasvatatud umbes 9000 aastat. Speltat kasvatati 20. saj alguseni rohkesti Saksamaal, Prantsusmaal ja Šveitsis. Praegu kasvatatakse teda päris palju ka Põhjamaades.

Spelta koostis ja omadused

Terad on väikesed ja pruunid, kergelt pähklimaitselised. Speltanisu teral on kest tugevamini tuuma küljes kinni ja töötlemisel võib selle osakesi jääda rohkem jahusse, muutes jahu kiudainerikkamaks.

Speltanisu peetakse maitseomadustelt paremaks kõvast nisust. Tema toiteväärtus on kuni kaks korda suurem kui teistel nisusortidel. See on tingitud valgu omadusest. Nisutera endospermis on peamised valgufraktsioonid gliadiin ja gluteen, kusjuures speltanisul on gliadiini rohkem. Gluteen on aga seotud toodete õrnema kvaliteediga. Speltanisu on valgu- ja rasvarikkam, kuid sageli sõltub see nisu kasvutingimustest, väetamisest, agrotehnikast. Näiteks hariliku nisu valgusisalduseks loetakse 13,6 %, speltanisul võib see olla 7,5 kuni 18 %.

Nisus on vähe asendamatuid aminohappeid. Arvatakse, et speltast saab organism niigi vähest lüsiini paremini kätte. Lipiididest (rasvadest) on speltanisu teras rohkem küllastamata rasvhappeid kui kõva nisu teras.

Toiduenergia poolest on nii kõva nisu kui ka speltanisu enamvähem ühesugused: vastavalt 318 ja 321 kcal.

Aitab seedimist korras hoida

Alternatiivmeditsiinis on spelta raviomadused seletatavad tema suure kiudainetesisaldusega, korrastades seedetegevust, ennetades jämesoolekasvajaid, alandades kolesteroolitaset jne.

Kuigi paljud gluteenitundlikud inimesed, kellel nisu tekitab allergiat, saavad süüa speltanisust valmistatud tooteid, tuleb gluteenitundlikel olla siiski ettevaatlik.

Vitamiinide sisalduses ei ole nisusortide vahel olulisi erinevusi, kuid arvatakse, et speltas on rohkem B-grupi vitamiine, mida leidub põhiliselt kliides. Ka mineraalaineid on speltas rohkem, eriti tsinki ja fosforit.

Mitmekülgne vili toiduks

Seega on speltanisu hea toiduaine, mis varustab mitmete vajalike toitainetega ja võiks kuuluda tavalise igapäevase mitmekülgse menüü koostisse. Ta sobib küpsetamiseks nagu tavaline nisujahugi, kuid kleepvalk on tavanisu omast veidi nõrgem, mistõttu küpsetised kerkivad vähem, ent maitse on väga meeldiv. Samuti talub organism speltanisu paremini kui tavalist nisu, st selle “töötlemine” on organismile kergem. Speltanisust toidud ja küpsetised sobivad hästi (väike)lastele, vanuritele ja sportlastele.

Arvatakse, et õige speltanisu saab vaid mahepõllunduse meetodeid kasutades, keemiliste väetiste ja tõrjevahendite toimel terade biokeemiline koostis muutub.