INTERVJUU: Märt Ots: üldteenuse puhul tuleb tagada tarbijate huvide kaitse
Riigi suurim elektritootja ning konkurentsiamet kohtusid mai alguses, et arutada 2013. aasta alguses avaneva elektrituru üldteenuse tingimusi.
Üldteenus on teenus, mida jääb 2013. aasta esimesest jaanuarist elektritarbijale pakkuma tema senine elektritarnija, seda juhul, kui ei ole valitud mõni pakutavatest Nord Pool Spot börsihinda arvestavatest pakettidest. Enamustele jääb üldteenust pakkuma Eesti Energia.
Eesti Energia seisukoht on üldteenuse tingimuste, hinna ja muu osas siiani ikka üks ja sama - nemad ootavad ära seaduse muudatuste vastuvõtmise enne kui hakkavad looma ja modelleerima pakette ning arutlema üldteenuse tingimuste üle.
Järgneb Intervjuu Märt Otsaga:
Mis teemad olid täpsemalt arutluse all mai kuu alguses toimunud kohtumisel Eesti Energiaga? Millistele tulemustele jõuti?
Arutati üldteenuse hinnakujundust. Mingit konkreetset tulemust ei saa ära märkida, sest väga palju sõltub sellest milliseks kujuneb muudetav elektrituruseadus ja millised kohustused pannakse seal ettevõttele seoses üldteenuse hinnaga.
Millised olid Eesti Energia soovid seoses üldteenusega ja millised on konkurentsiamet nõudmised teenusele?
Amet ei saa esitada nõudmisi, sest need tuleks sätestada seaduses. Teiste riikide kogemused näitavad, et turu avanemisel jääb enamus tarbijaid üldteenuse klientideks ning seetõttu tuleks ka tagada nende tarbijate huvide kaitse. Konkurentsiamet esitas oma seisukoha, et üldteenuse tarbijatele ei piisaks kui moodustatakse vaid üks pakett. Ameti hinnangul tuleks moodustada nii päevane kui ka öine/päevane pakett. Samuti tuleks kaaluda analoogselt kahe ampritasuga paketi moodustamist.
Nagu ütlesite, teiste riikide kogemuse kohaselt jätab enamus inimesi paketi valimata ning jääb niiöelda üldteenuse kasutajaks. Kas selline seis võiks tähendada Eesti Energiale kõrgendatud tulu, kuna müüakse bilansienergiat?
Eesti Energiale see lisatulu ei tähenda, sest tänase seaduse muudatuse alusel ei müüda kodutarbijale bilansienergiat vaid hind peab kujunema börsihinna alusel. Bilansienergiaga müüakse elektrit äritarbijatele, kuid reeglina on äritarbijad teadlikud ja valivad enne turu avanemist elektri müüja.
Kas on jutuks olnud ka võimalus, et esimesed paar kuud jäävad ka üldteenuse tarbijale hinnad madalamaks, nii öelda fikseerituks, et mitte tekitada ootamatuid kulutõuse kliendile?
Sellest teemast ei räägitud, ka reguleerib tänane seaduse eelnõu, et üldteenuse hind peab olema seotud elektri börsihinnaga.
Mis määral hakkab konkurentsiamet sekkuma vabal turul hinnakujundusse, Eesti Energia jääb ju ikkagi olulise mõjuvõimuga ettevõtteks (eeldatakse et mõne aastaga väheneb nende turuosa vaid 80-85 protsendile)?
Vaba turu hinnakujundusse konkurentsiamet ei sekku. Mis puutub Eesti Energia turgu valitsevasse seisundisse, siis juba täna ning seoses teise Soome merekaabli käivitamisega 2014 aastal on Eesti täielikult integreeritud Põhjamaade ning Balti riikide elektrituruga ning Eesti Energia ei ole enam turguvalitsev ettevõte.
