Börs asutati 1991. aastal Norras ning tegemist oli Euroopa esimese energiabörsiga. Tänaseks osalevad börsil 350 firmat 18 riigist. Börsi peakontor asub Oslos ning börsisüsteemis töötab kokku 60 inimest.

Eelmisel aastal oli börsi mahuks 316 teravatt tundi elektrienergiat. Võrdluseks siia juurde - Baltikumi tarbimine kokku 25 on teravatt tundi.

Põhjamaad ostavad tervelt 74 protsenti tarbitavast elektrienergiast Nord Pool Spoti kaudu.

Eesti osaleb Nord Pool Spoti börsil alates 1. aprillist 2010. aastal. Tänaseks on Eesti turul 19 turuosalist, kelle käive oli börsil eelmisel aastal 4,6 teravatt tundi. Nord Pool Spot Eesti hinnapiirkond on jaotatud kaheks eraldi hinnaga piirkonnaks: NPS Eesti ja NPS ELE.

Nord Pool Spoti omanikeks on Põhjamaade süsteemioperaatorid Statnett SF (30%), Svenska Kraftnät (30%), Fingrid Oyj (20%) ja Energinet.dk (20%).

Baltikumis Nord Pool Spoti esindava Hando Sutteri sõnul on väga tõenäoline, et Nord Pool Spoti omanikeringi astuvad Balti riikide süsteemioperaatorid ning seda veel selle aasta jooksul.

Tehingud börsil

Börsil toimuvad tehingud on anonüümsed - Nord Pool Spotilt energiat ostes ei tea ettevõte, kes energiat müüb. Nord Pool Spot tagab arveldused ning tarned vastavalt sõlmitud tehingutele.

Börsil kujuneb elektrihind igaks tunniks alati üks päev ette. Seega homse börsi elektrihinna saab teada juba täna pealelõunat. Börsil saab osta ja müüa elektrit megavatt-tunni alusel kas päev ette või päevasiseselt.

Elektrienergia keskmine hind oli eelmisel aastal 43,25 eurot, samas kui Eesti-sisesel reguleeritud turul oli see ligi 31 eurot ehk 28 protsenti odavam.

Samas, kui 2010.-2011. aasta talvel oli elektrienergia hind Eestis Sutteri sõnul oluliselt madalam kui Soome turul, siis viimasel talvel olid hinnad Eesti turul enamasti kõrgemad.

Tegemist on seega järjekordse müüdiga, et avatud turg on väga paha ja tulevad Soome hinnad. Näiteks eelmisel talvel oleks Eesti võinud Soome hindadest unistada, sest Põhjamaad hoidsid hindu oluliselt maas.