Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes III kvartaliga 0,9% ja võrreldes 2011. aasta IV kvartaliga 3,4%.

Majanduskasvu suurim mõjutaja oli IV kvartalis info ja side, veonduse ning kaubanduse tegevusala lisandväärtuse kasv. Kaubanduse lisandväärtuse suurenemist toetas jaemüügi stabiilne kasv.

Lisaks nimetatud tegevusaladele mõjutas SKP kasvu oluliselt ka netotootemaksude koosseisu kuuluvate aktsiisimaksude laekumiste kasv.

Tööstussektori mõju SKP kasvule oli minimaalne (0,1 protsendipunkti). Eesti majanduse suurimaks kasvumootoriks on töötlev tööstus, mille lisandväärtus sõltub olulisel määral toodangu väljaveost.

Esialgsetel andmetel kiirenes kogumajanduse kaupade ekspordi kasv hinnamõjusid arvestades 10%-ni peamiselt arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete, jookide ning põllumajandus- ja jahindustoodete väljaveo tõttu.

Majanduskasvu pidurdas enim põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ning kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtuse vähenemine.

Tööstussektorisse kuuluvad mäetööstuse, töötleva tööstuse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning ehituse tegevusala.
Statistikaamet avaldab 2012. aasta ja IV kvartali täpsustatud SKP 11. märtsil.