Eesti Päevaleht küsis mitme eksperdi arvamust, mida peaks tegema, et Eesti pensionifondide täbarat olukorda parandada. OECD värske raport toob esile paradoksi, et kõige kõrgematest fondi valitsemiskuludest hoolimata on just eestlaste raha fondidest enim kulunud – viie aastaga on eestlaste pensionifondidest kasumi teenimise asemel kadunud 5,2% raha.

„Ehk on ka fonde liiga palju ja neid peaks kunstlikult vähendama? Siis pole jälle kliendil nii suurt valikuvõimalust,“ arutles Lehis.

Ühest küljest on tema sõnul hea, et konkurents olemas on, aga arvatavasti on just seesama konkurents praeguse olukorra tekitanud.

„Kõik pangad pakuvad nelja fondi ja kõiki riskiastmeid. Võrdluseks võiks ette kujutada, mis saaks siis, kui kõik autopoed esindaksid kõiki marke ja müüakse nii veoautot, sõiduautot, mootorratast kui ka haagist,“ tõi Lehis võrdluse.

Lehis sõnul küsimus ka fondide kulupoliitikas ja kui läbipaistev süsteem tegelikult on. „Näiteks kui fond ostab panga kaudu teenuseid sisse, on seda rahakasutust väga raske kontrollida. Läbipaistvust peaks rohkem jälgima,“ rõhutas Lehis.

Eestisse investeerimise osas on maksumaksjate esindaja aga kõige pessimistlikum. „Kui just seda kunstlikult ei tekita, siis Eestis ei ole lihtsalt finantsturge. Siia investeerimise sundimist ma heaks ei pea. Võib-olla peaks siia investeerimist pigem soodustama, kasvõi riigiettevõtete vähemusosaluse börsile viimisega,“ rääkis Lehis.

Üks suur miinuse tekitaja on tema hinnangul ka see, et fondid ei julge ka riske võtta, sest inimesed jälgivad neid tähelepanelikult, kliendi enda juurde meelitamiseks on aga vaja näidata pigem lühiajalist head tootlikkust, eriti just enne fondivahetuse lõppemise perioodi.

„Tegelikult ei ole inimesed asjadega kursis ja siis üritavad fondid näidata end heast küljest inimestele, kes ei ole asja süvenenud,“ tõdes Lehis.