Läti autoomanikud reageerisid käibemaksuseaduse muudatusele Sillati sõnul kiirelt. „Nagu artiklis viidatud, hakati autosid arvele võtma Eestisse, Leetu ja ka mujale. Eelmisel aastal tuli selliselt Eestisse arvele vähemalt 500 keskmisest oluliselt kallimat autot,“ ütles Sillat Ärilehele.

Läti riigikassal jäid seetõttu saamata suured summad maksuraha, mis oli ilmselt eelarves juba tuluna planeeritud.

Lisaks hoidsid lätlased Sillati sõnul teises riigis arvele võetud autodelt kokku ka mitmeid muid Läti autodega seotud makse, nagu näiteks registreerimise, ülevaatuse, auto ekspluatatsioonikulude käibemaks ja veel muidki kulutusi. „Need on oluliselt kõrgemad kui Eestis,“ märkis Sillat.

„Eestis kehtib täna seadus, mis ei luba Eesti residentidel välisriigis registreeritud autot pikemalt kasutada, seega me oleme Lätist süsteemselt oluliselt ees. Läti praegune samm on kindlasti õige. Maksude parema laekumise kõrval saab vältida kindlustuse ja parkimisprobleeme,“ nentis AMTELi juht.

Samas tuleks aga Sillati sõnul mõelda ka sellele, miks üldse hakkasid Läti autoomanikud otsima alternatiivseid lahendusi. Põhiliseks probleemiks on Sillati hinnangul maksude ebaproportsionaalsus.

„Kui juriidiline isik ostab Lätist auto, eriti kallima auto, on see käibemaksu võrra kallim kui teisest EL-i riigist. EL-i sisene piire ületav 0-protsendilise käibemaksuga kaubandus tekitab ebavõrdsust, millele AMTEL viitas ka Eestis läinud aastal peetud vaidlustes sõiduautode soetamise sisendkäibemaksu osas,“ rääkis Sillat.

Eestis on regulatsioonid Sillati sõnul hästi paigas - Eesti residentidel ei ole põhimõtteliselt lubatud välismaal registreeritud sõiduki kasutamine – ilma eranditeta on auto sissetoomisel 5 päeva jooksul kohustus sõiduk arvele võtta.

„Eestis mujal registreeritud auto pikem kasutamine võimalik ei ole, nagu Lätis.“