Samuti ei kaalu MKM Tallinna Sadama asemel praamide ostjaks ühtki teist riigifirmat, sest selleks polevat lihtsalt vajadust.

Puudulike  tasuvusarvutuste kohta ütles Priske, et ega lõplikke arve ei saagi enne näha kui riigi parvlaevad 1. oktoobril 2016. aastal liinidele lähevad ja tulemused tulevad.

Küll aga selgitas kantsler Ärilehele, et riik saab võrreldes tänase operaatoriga säästa kahest kohast. Esiteks maksab Vjatšeslav Leedo täna praamide omanikele kõrget prahitasu (lisaks on Priske sõnul „Leedol laevaomanikega juriidiliselt keerulised suhted") , mistõttu toimetab ta selgelt kahjumlikult.

„Dotatsioon ei kata täna kõik kulusid ja järgmisel perioodil tahaks operaator seega kulud katta ja ka hüvitust eelmistel perioodidel pealemaksu eest. Meie arvutuste kohaselt tõstaks see kulude kasvu täiendavalt 6 miljonit eurot." Teiseks saab riik jagada parvlaevade kulud terve laevade eluea ehk ligi 30 aasta peale, praegu peab laevaomanik arvestama 10 aastaste hankelepingutega. See säästaks omakorda 2 miljonit eurot aastas juba ühe laeva pealt.

„Seega, me ei lähe Leedo äri lõhkuma, vaid 2016. aastal saavad lihtsalt tänased lepingud läbi. Selline olukord ei saa nagunii kauem kesta." Priske leidis, et eks Leedo sooviks muidugi olla tuleviku osas kindlam ehk et riik jätkaks juba Leedo praamidega, mitte ta ei peaks hankel osalema. „Aga ministeerium ei saa tema järgi oma poliitikat teha. Ja kui keegi tulekski uuel perioodil odavamate laevade lubamisega hankel osalema, aga ei saaks sellega pärast hakkama, mis siis tegelikult juhtub? Või kui Leedo ei suudaks täna võetud kohustusi täita? Ma ei taha seda mõtet edasi mõeldagi."