Keskmine netopalk ületas panga teatel kõigis Balti riikides kriisieelse taseme. Palgastatistika näitab peaaegu 50-protsendilist, sealjuures viimastel aastatel isegi suurenenud lõhet Eesti ja teiste Balti riikide keskmiste netopalkade vahel. Eesti keskmine netopalk on ligi 14 protsenti kriisieelsest tasemest kõrgem, ulatudes 2013. aasta viimases kvartalis 785 euroni, samas kui Lätis oli 2013. aasta lõpus keskmine netopalk 530 ja Leedus 524 eurot. Lätis ja Leedus ületab keskmine netopalk nüüd 2008. aasta taset kahe protsendi võrra.

„Eelduste kohaselt jätkub palgatõus ka sel aastal - Lätis ja Leedus kiirenevas, kuid Eestis ilmselt aeglustuvas tempos. Leedus oodatakse keskmise brutopalga kasvu 5,5 protsenti. Lätis võib brutopalga kasv sellel aastal küündida 5–5,5 protsendini, mida osaliselt põhjustab miinimumpalga tõus 12,5 protsendi võrra, 320 euroni kuus,“ kommenteeris SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis.

„Vaatamata Eesti aeglasele majanduskasvule säilivad palgatõusu mõjutavad tegurid nagu pingeline tööturg ja kvalifitseeritud tööjõu puudus. Lisaks tõsteti 1. jaanuarist miinimumpalka 11 protsendi võrra – 320 eurolt 355 euroni. Eestis võib oodata keskmise palga suurenemist viie protsendi võrra,“ lisas SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

2013. aastal kasvas reaalpalk enim Lätis – neljandas kvartalis 6,2 protsenti. Eestis ja Leedus oli reaalpalga tõus vastavalt 6 ja 4,2 protsenti. 2014. aastal oodatakse madala inflatsiooni tõttu kõigis Balti riikides tuntavat reaalpalga kasvu.