Uuringust selgus, et laenu võtmine pole üldjuhul pere majandusseisu negatiivselt mõjutanud. Valdava osa vastanute finantsseis on jäänud samaks kui enne laenuvõtmist. SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas rääkis, et koguni 29 protsenti seni elamispinda üürinud laenuvõtjatest kinnitavad, et nende majanduslik olukord on laenu võtmise järel pigem paranenud.

Enim tajuvad finantsseisu pingestumist laenuvõtjad, kes ostsid kodu omaette elama asumiseks – ligi viiendikul neist on majanduslik olukord kas halvenenud või oluliselt halvenenud.

Vastavalt SEB uuringu tulemustele usub enamik majanduskriisi järel kodulaenu võtnutest, et nende pere majanduslik olukord järgneva kahe aasta jooksul pigem paraneb. Kasvanud on valmidus rohkem säästa ja ka suuremaid laenumakseid tasuda.

Mehed on majandusliku olukorra paranemise suhtes optimistlikumad kui naised. 54% meessoost vastajatest leiab, et nende pere majanduslik olukord järgnevatel aastatel mõningal määral või oluliselt paraneb. Naiste seas usub majandusseisu paranemisse 47% küsitletutest. Noorema vanuserühma vastajate kindlustunne on kõrgem kui vanematel.

„Laenusaajate osakaal, kes on ennast nii-öelda „lõhki laenanud“, ei ole suur ja laenu võtnud klientidel on enamasti võimalik osa sissetulekust ka säästa. Vaid kolmandik meie uuringus osalenutest väidab, et kogu nende sissetulek kulub ära ja võib puudugi tulla,“ sõnas Messimas.

„2012. aastal läbi viidud sarnase uuringu kohaselt ei suutnud pooled laenusaanutest oma sissetulekust mitte midagi kõrvale panna. Meeste säästuvõime on naiste omast üldiselt kõrgem – 48 protsenti meestest väidavad, et nende perel on võimalik kuus säästa vähemalt 100 eurot. Naiste seas on vastav protsent vaid 35,“ lisas ta.

Uuring viidi läbi perioodil 3. märtsist kuni 4. aprillini. Valimi moodustasid SEB-st alates 2011. aastast käesoleva ajani kodulaenu võtnud kliendid. Küsitlusele vastas 1343 inimest.