12. märtsil avaldas IMF Ukraina päästeplaani, mille mahuks on 17,5 miljardit dollarit. Selle üheks osaks on majandusreformide programm, mille all omakorda on võlgadega tegelemine. See tähendab tegelikult võlgade restruktureerimist, kus riigi võlakirjade omanikud saavad kas kahjumit või pikendatakse võlgade tasumise lõpptähtaega.

2015. aasta üks suuremaid makse tuleks aga teha Moskvale - 3 miljardit dollarit.

Kokku plaanitakse restruktureerida 5,2 miljardi eest laene ning selle eesmärgi täitmist ei saa teha ilma Venemaa kaasabita.

Laenu tingimused leppisid kokku Kreml ja Ukraina endine president Viktor Janukovõtš, kes tänaseks on riigist põgenenud. Temast saadi küll lahti, aga tema poliitiline pärand jäi alles.

Jaanuaris teatas Venemaa rahandusminister Anton Siluanov, et Ukraina on rikkunud laenu saamisel kokku lepitud tingimust. Selle järgi pidi Ukraina hoidma riigivõla alla 60% SKTst. See tähendab, et teoreetiliselt võib Venemaa laenu tagasi nõuda millal iganes ta soovib. Seega on tegu tõelise Damoklese mõõgaga Petro Porošenko valitsuse kõril.

Muidugi  on riigi hädades süüdi sõjategevus Ida-Ukrainas. See omakorda on muutnud peaaegu võimatuks mingisugusegi kokkuleppe sõlmimise võla restruktureerimise osas.

Eelmisel nädalal ütles Siluanov, et eeldab, et Ukraina tasub võla hiljemalt detsembrikuus.

„Venemaa ei aktsepteeri osalist maksmist või võla tasumise edasilükkamist."