Turismifirmade liidu presidendi Külli Karingi sõnul on halvimatest parim variant see, et 2017. aastast tõuseks käibemaksumäär kolm protsenti ehk 12-le protsendile. "Me kindlasti ei nõustu kaubanduskoja väljakäidud ideega, et tõsta iga-aastaselt käibemaksu 2 protsendi võrra. See viiks meid lõpuks ikkagi tulemuseni, kuhu me ei taha jõuda. Kuigi me oleme samuti kaubanduskoja liikmed, ei olnud see idee meiega läbi räägitud. Parim variant oleks muidugi jätta käibemaksuprotsent 9-le, aga paariprotsendine tõus on maksimaalne muutus, mida sektor endale lubada saab," rääkis Karing.

Ettevõtlusminister Urve Palo ütles, et tema toetab rahandusministri Sven Sesteri ettepanekut 3-protsendilisest tõusust. "Käibemaksumäära tõstmine 20-le protsendile on rumal tegu. Järk-järguline tõstmine on, ma ütleks, sama rumal tegu. Maksumäära tõstmine 12-le protsendile oleks väike ja ühekordne tõus," rääkis Palo. Nüüd peab Urve Palo oma ideed kaitsma tõenäoliselt juba sel neljapäeval valitsuskabinetis.

Liidud saatsid hiljuti ka riigikogule ja valitsusele ühisavalduse, milles leidsid, et koalitsiooni kava kahekordistada majutusettevõtete käibemaksu on vastutustundetu ja läbi analüüsimata samm, mis halvab Eesti turismisektori.

"Käibemaksu tõstmise plaani vastu on lisaks hotellidele kogu Eesti turismisektor 45 000 töötajaga ning just mõju mitte ainult hotellidele vaid tervele turismisektorile on jäänud plaani autoritel seni analüüsimata," märkis ühisavalduse koostajate nimel Eesti Turismifirmade Liidu peasekretär Kristen Lahtein.

"Kõige valusamalt tabab võimalik maksutõus maapiirkondi ning laiemalt kogu teenindavat sektori, noori ja hooajatöölisi, kelle palgatase on niigi madal," sõnas Lahtein.

Graafikust selgub, et Eesti valitsuse plaan tõsta majutusasutuste käibemaksumäär võrdseks tavamääraga, oleks Euroopas suhteliselt haruldane. Ainsana kohtleb majutusasutusi käibemaksu osas teistega võrdselt Taani, kõigil teistel riikidel on märkimisväärsed erisused. Andmed seisuga 01.01.2014.