Šuvalov rõhutas, et riik ei saa endale lubada võlakoormuse suurenemist, vaatamata sellele, et võrreldes paljude teiste riikidega pole see suur - kõigest 15% SKT-st, kirjutab Lenta.ru.

„Meie olukorras, kus me ei tea, mis ees võib oodata, ei ole võla suurendamist meile kindlasti vaja,“ ütles ta.

Šuvalov viitas rahandusministeeriumi kirjale, mis saadeti mai alguses. „Rahandusministeerium hirmutas kõik ära, kui saatis välja kirja, mis kõik mõistusele tõi,“ märkis Šuvalov ja toonitas, et kõigil tuleb valmistuda vägagi karmideks kärbeteks. „Vaevalt me endale teistsugust käitumis lubada saame,“ lisas ta.

Rahandusministeerium rõhutas kirjas, et järgmise perioodi eelarve kulutused ei tohi olla suuremad kui 2015-2017. aastate kärbitud versioonis. Pooleli olevate programmide puhul, mis ei ole sel aastal veel täit rahastust saanud, vahendeid juurde ei anta. Samuti võttis Venemaa rahandusministeerium endale ainuõiguse indekseerida ametkondade kulutusi vastavalt inflatsioonile.

Aprillis ütles aserahandusminister Tatjana Nestrenko, et kui järgmist eelarveperioodi hakatakse planeerima praegu kehtivate reeglite järgi, kasvab reservfondi defitsiit 1,5 triljoni rublani.

Peaminister Dmitri Medvedevi allkirjaga dokumendis, mis avaldati valitsuskabineti veebilehel 14. mail, tunnistatakse esmakordselt, et Euroopa Liidu ja USA sanktsioonid Venemaa suhtes „destabiliseerisid finantsturge ja makromajanduslikku olukorda Venemaal“.

Venemaa valitsus tunnistab, et ettevõtted on ilma jäänud nii ligipääsust väliskrediidile kui ka kaasaegsetele tehnoloogiatele.