Taavi Rõivas: väide, et Eesti maksukeskkond on Lätile jalgu jäänud, on meelevaldne
Peaminister Taavi Rõivase sõnul on väide, nagu oleks Eesti maksukeskkond Läti omale jalgu jäänud, meelevaldne. Just sellega põhjendavad aga oma firma Lätti registreerimist Eesti ettevõtjad.
"Objektiivsed faktid seda ei kinnita," ütles Rõivas oma kommentaaris Ärilehe loole, et sajad Eesti ettevõtjad on otsustanud oma ettevõtte Lätti kolida, kuna sealne maksukeskkond on neile soodsam.
"Eesti majanduskeskkond on mitmes mõttes Lätist konkurentsivõimelisem. Näiteks on Eesti üldine ettevõtete tööjõu maksukoormus väiksem kui Lätis, samuti pole seal juriidiliste isikute reinvesteeritud kasumite maksuvabastust," rääkis peaminister.
Väheoluline ei ole tema sõnul ka asjaolu, et Eestis on tänu e-maksuametile ja digitaalsele asjaajamisele võimalik hakkama saada väiksema bürokraatiaga. Ka rõhutas Rõivas, et Eestis on maksupettuste osakaal väiksem kui Lätis ja Eestis ei ole automaksu.
"Heritage Foundationi hiljuti avaldatud majandusvabaduse indeksis on Eesti kaheksandal, Läti 37 kohal. Kõnekas on ka fakt, et Eesti SKT per capita on 14 800, Lätis 12 100 eurot," ütles peaminister.
"Selleks, et konkurentsis püsida, on oluline, et Eesti jätkaks tööjõumaksude alandamist ega läheks kaasa ettepanekutega ettevõtte tulumaksu koormat suurendada," rõhutas ta.
Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni (EVEA) kommunikatsiooni- ja õigusdirektor Kristi Hunt ütles, et neid ettevõtjate Lätti lahkumine ei üllata.
„Oleme poliitikutega rääkides viidanud, et lätlaste maksumuudatus mõjutab kindlasti ka Eesti maksulaekumisi, sest kindlasti on neid, kes oma ettevõtte Lätti registreerivad. Ettevõtjad on alati otsinud ja otsivad ka edaspidi maksusoodustusi ja kui ettevõtlusvorm võimaldab, siis seda ka tehakse,” rääkis Hunt. Tema sõnul pole valitsus viimasel ajal oma maksupoliitikat ajades paraku mõelnud sellele, kuidas ettevõtlust soodustada. Pigem liigutakse vastupidises suunas.
„Üldiselt näitab see, et riikidevaheline maksukonkurents eksisteerib ja maksumuudatusi planeerides ei tohi seda aspekti ignoreerida,” rõhutas EVEA tegevjuht Raivo Altmets.
Kui paljud Eesti ettevõtjad on viimase aasta jooksul oma äri Lätti kolinud, ei ole täpselt teada. Üks Ärilehega vestelnud allikas pakkus, et neid peaks olema umbes tuhat. Teine, kes liigub ringkondades, kus Läti meelitav maksukeskkond on igapäevane kõneaine, ütles, et räägitakse koguni 1500-st.
Ärilehe nii e-kirja kui ka telefoni teel tehtud pöördumised Läti äriregistrisse jäid vastuseta. Vastuse saime erakapitalil tegutsevast registrist Lursoft, mille kiire masspäring annab tulemuseks 531 ettevõtet. Ärilehe allikad, kel on Läti andmebaasidega kogemusi, nendivad, et kui ettevõte on otsast lõpuni Lätis tehtud, ei pruugi seos Eesti omanikega sellises päringus esile tulla.
