Oliver Kruuda: Tere eest on tehtud pakkumisi, mis ületavad 1,7 kordselt ettevõtte kohustusi
Eile rahuldas Harju maakohus Tere AS saneerimise avalduse ja nüüd on ettevõtte saneerijal aega 60 päeva, et esitada saneerimiskava võlausaldjatele. Tere AS omanik Oliver Kruuda kinnitas Delfile, et igapäevane Tere AS majandustegevus on jätkusuutlik ja kasumlik, kuid saneerimise menetluse tingis see, et suuremate võlausaldajate ehk pankadega ei ole senini suudetud pikendada laene. Et tagada võlausaldjate võrdne kohtlemine, tegi Tere AS avalduse saneerimiseks.
Kruuda teatas, "Strateegilised huvilised on teinud Tere eest pakkumisi, mis ületavad 1,7 kordselt kohustusi." Siinkohal tuleks mainida, et Tere AS 2015. majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõttel kohustusi tarnijate ees üle 13 miljoni euro ja pankade ees üle 30 miljoni euro. Nendest numbritest on võimalik tuletada pakkumise suurus. Kruuda ei öelnud, kes on need strateegilised huvilised ja kas need on ühineda soovivad Eesti piimatootjad.
Kruuda ütles Delfile, et Eesti piimaturg on hetkel keerulises seisus ja põhjendas seda nii:
"Kõige olulisem on see, et Eestis toodetud piim leiaks Eestis ümbertöötlemise võimalused ja seda kasumlikult nii tööstusele kui ka farmerile, sest tänased maailmaturu hinnad lihtsate toodete tootmisel farmeritele kasumlikku hinda ei garanteeri.
Riikliku toetusega on vaja teha investeeringuid, mis annavad võimaluse toota kasumlikumat toodet, kui selleks on tavaline plokkjuust või lössipulber ja või.
Esmasena on vaja väärtustada piima hinda meie enda koduturul läbi müüdava piimaliitri, sest kui poe hind kilepiimale on 35 senti koos käibemaksuga, siis farmeri jaoks see hind nii madalaks jääbki. Teiseks on vaja teada, et missuguseid investeeringuid teha, et piimale maailmaturult rohkem hinda saada.
Alustada tuleb koostööst, koduturul õiglaselt kaubastada, et väärtusahelas tunneksid kõik ennast lugupidavalt ja siis ühiste jõupingutustega leida võimalikult kõrge lisandväärtusega toodetele turud suurtes riikides, kuhu meie toodetud piimatoode rahulikult ära mahub.
Ja seda suurt riiklikku toetust peaks kasutama turgudele sisenemiseks, sest enamus maailmast otsib praegu oma toorainele müügikohtasid. Ka Argentiinas kukkus eelmisel nädalal piimahind juba 20 sendi juurde.
Eesti siseriiklikust piimatarbimisest saaks rahulikult maksta piimafarmeritele 30 senti liitri eest, kui piima hind oleks poes vähemalt naaberriikidega sarnasel tasemel.
Ja siin on oluline just see, et farmer, kes müüb oma piima siseturule, saab lühikeses perspektiivis ka jätkusuutlikku hinda, kes aga müüb eksporti, sellel on olnud paremaid aegu, kuid peab vastu pidama ka praeguse hinnalanguse."
